Igale probleemile on lahendus.
Autor: Mario Peterson
Mis asi on ontoloogia ja milleks seda vaja? Millised on semantilise veebi keeled? Sellest alljärgnevalt.
Sõna ontoloogia ehk olemisõpetus on kasutusel filosoofias ja tegeleb eksistentsi probleemidega. Ontoloogia infotehnoloogia kontekstis on teadmiste ja kontseptsioonide spetsifitseerimise ja jagamise mehhanism. Lihtsamalt lahti seletades on ontoloogiad mõistete hierarhiad.
Ontoloogia mõiste
Autor: Mario Peterson
Semantilise veebi idee seisneb selles, et veeb oleks kasulik mitte ainult inimene- inimene suhtlemisel, vaid et ka masinad saaksid suhtluses osaleda ja abiks olla - tekib „intelligentsem võrk”.
Käesolev artikkel on sissejuhatus semantilisse veebi, kus annan ülevaate semantilise veebi paradigmast ja selle võimalikust rakendamisest eri valdkondades.
Senise mudeli ammendumine
Viimase 15-20 aasta jooksul on inimkond loonud rohkem informatsiooni, kui kogu eelneva ajaloo jooksul kokku. Sellise infohulga juures on mõeldamatu, et leiduks inimene, kes kogu seda infot valdab, isegi selles orienteerumine on muutumas võimatuks.
Autor: Taavi Valgma
Firmal on korralik Interneti-ühendus, e-post saabub kiiresti ja veebilehed avanevad peaaegu momentaalselt. Ühel päeval aga sellest ei aita - miskipärast võrguprinter ei prindi, töötajad ei saa ligi oma failidele serveris ja kuigi Interneti-teenuse pakkuja kinnitab, et Internet peab töötama, ei ole ükski töötaja ülemaailmsesse võrku pääsenud.
Milles asi? Põhjus võib olla kohtvõrgus ehk LAN -is, mis enam ei tööta nii, nagu peab. Kes vastutab? Kuidas parandada? Mida teha, et sellist asja enam ei juhtuks? Kui omal kompetentsi napib, siis tasub uurida LAN -hooldusteenuse pakkujate tingimusi.
Autor: Alari Alviste
Sülearvuti omanike arv on kasvanud hüppeliselt ja Internet varsti pea igas kodus olemas. Igal värskel sülearvuti omanikul tekib peagi küsimus, kuidas oma uue töövahendiga Internetti pääseda.
Üsna tülikas on pidevalt kuhugi kindla laua taha marssida ning hakata juhet külge ühendama, oleks ju hoopis mugavam kusagil sohval külitades või ilusal suvepäeval rõdul Internetis surfata. Juhtmevabadusega on paljud kasutajad kokku puutunud juba mitmetes kohvikutes, hotellides ja paljudes muudes WiFi märgistusega kohtades, aga kuidas sellist mugavust omale koju saada?
Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).
Mis on valesti?
Eelmises Arvutimaailmas oli juttu videotöötluseks kasutatavast tarkvarast, nüüd vaatame, milline võiks olla sobiv riistvara ja kuidas DVD –plaat tegelikult valmib.
Arvuti
Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14
Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KTalaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.
Etteruttavalt võiks 11. septembri sündmuste mõju e-õiguse arengule nimetada praeguses vahekokkuvõttepunktis positiivseks. Eeskätt pöördus avalikkuse ja võimude tähelepanu traagiliste sündmuste järel senisest teravamalt küberkeskkonna turvalisuse problemaatikale ning Interneti vahendusel aset leida võivatele mustadele stsenaariumitele. Et küberterrorsim ja -kuritegevus ka varem e-õiguses käsitlust on leidnud, siis ei ole teemade ring iseenesest oluliselt laienenud.