(Arvutimaailm 9/12)

Põlevkivielektri maad kujutatakse ette süngetesse pilvedesse mattunud korstnatega Mordorina. Kus on päike? Paksude põlevkivitossu pilvede taga. Talvel on pealegi polaaröö ka. Kuid esimeses päikeseenergiajaamas Võru lähedal usutakse, et päike teeb Eestis elektrit piisavalt.

USAst paarkümmend aastat tagasi Eestisse kolinud endine väliseestlane Viido Polikarpus usub, et päike teeb põlevkivienergiast vabaks. Kuigi ametnikega jagelemisest jäi Tallinnas restoraniäri soiku, on endisel USA sõjaväelasel plaanid suured: päike paistab Lõuna-Eestis Võru lähedal eredamalt kui uuringute tegijad arvata oskavad ning valgusküllasele mäenõlvale kerkivad metallkonstruktsioonid. Ikka selleks, et varsti päikeseenergiat ammutada ja see elektriks muuta.

(Arvutimaailm 7-8/12)

? Arvutid juhivad traktoreid, inimeste elu käib aina rohkem elektroonika järgi. Kas ajaloolised inimeste juhtida olnud tegevused võetakse ka masinate poolt üle?

! Tundub, et nii see on, sest ka kirikukelli hakkavad juhtima arvutid, mis ei eksi ja ei hiline nii nagu mõnikord kellamehed.

Kell on saamas 12 päeval. Rakvere Mihkli (Püha Miikaeli) kiriku tunni- ja pooltunnikella juhtiv programmkell Apollo II võtab ühenduse Frankfurdi raadiomastiga ja kirikukellad kajavad üle Rakvere linna. Rakvere kogudus on üks esimestest Eestis, kus tehakse kirikuõpetaja töö lihtsamaks sellega, et kiriku viit kella helistab elektroonika.

(Arvutimaailm 7-8/12)

Nutitelerid on telekatootjate jaoks uus hingamine. Nüüd kohtab neid peamiselt meelelahutuseks mõeldud ekraane juba ka kontoris. Kas koosolekuruumi kolinud lameteler on ikka õige töötegemise asi, seda proovisimegi.

Varem on Arvutimaailma toimetus telekate testimise tagasi lükanud, kuna need kuuluvad ikkagi koju. Äris pole eriti oluline, missugune seade puhkenurgas mõnikord jalgpalli näitab. Seekord aga said võetud nii Samsungi kui LG nutitelerid. Pole välistatud ka Panasonicu peagi saabuva isendi läbiproovimine – nähes, kui paljudes kontorites on väiksemates koosolekuruumides juba telerid projektorite asemele ilmunud. Pealegi oskavad nutikad televiisorid lisaks presentatsiooni näitamisele ka videokonverentsi pidada.

(Arvutimaailm 4/12)

? 3D mudelite väljalõikamiseks tuli tavaliselt pöörduda mõne teadusasutuse või kalli teenusepakkuja juurde, sest 3D printerid maksavad väga palju. Kas selles valdkonnas on hakatud ka väiksema eelarvega firmadele midagi lihtsalt kasutatavat tootma?

! 3D printerid ongi muutunud nüüd hinnalt soodsaks ja mõõtmetelt lausa töölauale sobivaks. Üks selline on Jaapanis loodud iModela – tavalise printeri mõõtu seade, mis lõikab soovitud keha plastiku-või kummilaadsest materjalist välja.

(Arvutimaailm 6/12)

? Kui vahetada arvutit, kas oleks võimalik uude masinasse kaasa võtta oma töökeskkond ja programmid ilma neid uude masinasse paigaldamata? On see ka Windowsiga võimalik?

! Vastus on mõlemal juhul jah - ja mitte ainult Live CD pealt, vaid nüüd on hoopis mugavam lahendus mälupulk või mälukaart.

(Arvutimaailm 4/12)

? Juba 7-8 arvutitöökoha riist- ja tarkvarast põhjalikuma ülevaate koostamine ja ajakohane hoidmine võtab küllalt palju aega. Mis aitaks seda tööd lihtsustada?

! Appi võib kutsuda varahaldustarkvara - OCS Inventory NG ehk Open Computer System Inventory Next Generation.

OCS Inventory NG on vabatarkvaraline arvutite riistvara ja tarkvara infokogumise ja haldamise süsteem. Tarkvara töötab nii Linuxi kui Windowsi serveril, kliendid ehk töökohaarvutid võivad olla ka samuti kas Windowsiga, Mac OS X’iga või Linuxiga.

(Arvutimaailm 3/12)

? COM-pordiga seadmed vajavad tavaliselt arvutit otseühenduseks. Kui aga seadmed asuvad arvutist kaugel?

! MOXA lahendab COM-pordiga seadmete kauglugemise ja ühilduvuse probleemid, pakkudes ligipääsu võrgu vahendusel.

Endiselt on liikvel hulk seadmeid, millega suhtlemiseks läheb vaja jadaühendust. Olgu siis tegu mõne seadmega, millele on COM- ehk jadaport pelgalt tagavara-ühendusviisiks sisse ehitatud või siis tööstusliku seadmega, kus see ongi ainukeseks võimaluseks. Lisaks loendamatu hulk erinevaid andureid, lugereid, turvasüsteeme.

(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.

(Arvutimaailm 1-2/12)

? 500,000 – nii palju on App Store’is hinnanguliselt rakendusi. Kuidas nende seast ära tunda need mõningad head rakendused, mida igapäevaselt kasutada? Veelgi tähtsam - kuidas luua rakendus, mis oleks võimeline ülejäänud pool miljonit rakendust seljatama?

! Vastus pole niisama lihtne. Kuid hea esmamulje ja võimalus elu lihtsamaks teha on ühed neist olulistest asjadest, mida hea rakenduse tegemisel tuleb silmas pidada.

(Arvutimaailm 11/11)

? Paar aastat tagasi välja ilmunud iPadi tähtsus on jõudsasti kasvanud, ent veel pole nendes tehase poolt antud kontoritarkvara. Millised on võimalused, mis töötaksid ka väljaspool tahvelarvutit?

! Sarnaselt teiste Apple'i puutetundlike seadmetega saab ka iPadile rakendusi osta iTunes´ist. Valikus on nii teistelt platvormidelt ammu tuntuid kui ka päris uusi.

Kui Windowsi puhul on Microsoft Office´i lihtsam variant operatsioonisüsteemiga tavaliselt kaasas ning vajadusel saab tõmmata endale näiteks tasuta tarkvarapaketi OpenOffice.org, siis iPadi puhul tuleb rakendus osta. Enamik müüdavatest rakendustest on n-ö kolm-ühes ehk teksti-, tabeli- ja esitlusfailide loojad, ent mõni tootja pakub ka nende vaid eraldi ostmise võimalust.