Tehisintellekti lahendused on muutunud igapäevaseks tööriistaks paljudele, kuid nende kasutamine võib kaasa tuua tõsiseid õiguslikke ja eetilisi probleeme, hoiatab advokaadibüroo RASK partner Timo Kullerkupp. Tehisaru praktikute aastakonverentsil toonitas ta, et kasutajad peavad mõistma kaasnevaid riske ning järgima õiguslikke reegleid, et vältida mainekahju ja trahve.

Loodusfotograaf Arne Ader avaldas hiljuti oma veebilehel Loodusemees.ee põhjaliku artikli, kus jagab praktilisi nõuandeid rajakaamera valikul. Ta rõhutab, et sobiva rajakaamera leidmine ei pruugi alati olla lihtne, eriti kui eesmärgiks on kvaliteetsed loodusfotod ja -videod.

Ta toob välja, et kuigi turul on palju erinevaid kaameraid, ei ole enamik neist loodud spetsiaalselt loodusfotograafide vajadusi silmas pidades.

Euroopa Liit avaldas tehisintellekti määruse ning see jõustub 1. augustist 2024. Kuigi enamik sellest tulenevaid kohustusi hakkab kehtima alles kahe aasta pärast, tasub ettevõtjatel ja inimestel juba täna uute nõuetega arvestada, tõi välja advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Toomas Seppel.

Eesti leevendas peaaegu märkamatult tehtud muudatusega ühte peamistest nõuetest, mis on aastaid painanud kõiki finantssektori teenusepakkujaid. Nimelt on oluliselt vabaks lastud nõuded inimeste kaugtuvastamise tarkvarale.

Advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko selgitas, et Eesti krediidi- ja finantseerimisasutustel on kohustus tuvastada kliendi isikut, kui tehingu summa ületab 15 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul või kui klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist.

Jaanipühade paiku algab Eestis iga-aastane suurem suvilahooaeg, kus maakodudes veedetakse pikemaid puhkuseid või isegi terve suvi. Siis ja puhkuste ajal suurenevad oluliselt ka päringud teenusepakkujatele, et uurida, kas suvekuudeks oleks võimalik linnakärast eemale saada ka internetiühendus ja teleteenus.

28. juunil 2025 jõustub Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv, mille eesmärk on muuta tooted ja teenused paremini kättesaadavaks ka erivajadustega inimestele. Paljud tooted, teenused ja informatsioon on liikunud veebi, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu digitaalsele ligipääsetavusele.

SEB tarkvaraarendaja Tatjana Kadak selgitab, mis on digitaalne ligipääsetavus, miks see on oluline ja milline on digitaalselt ligipääsetav rakendus või veebileht.

Tänapäeval puutuvad kõik kokku õngitsuskirjadega – pettur püüab ohvrit kavalate nippide abil manipuleerida oma andmeid jagama. Kuidas neid e-kirju ära tunda?

Õngitsuskirjad on laialt levinud ja petturid lähevad nende koostamisel aina teadlikumaks. “Õngitsuskirja iseloomustab üleskutse millelegi klõpsata, näiteks mõnel kahtlasel lingil või manusel,“ selgitab Riigi IT Keskuse IT-abi vanemspetsialist Merle Kappak petuskeemi olemust.

^{Pilt: Lora mudel, Realistic Vision V6.0 B1, Stable Diffusion}

Küberpettuste ja küberkuritegude hulk on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud ning tihti saavad kurjategijad rahale ja andmetele ligi just kasutajate nutitelefonide kaudu. Täielikku kaitset pole küll võimalik saavutada, kuid paari ohutusmeedet rakendades on võimalik ohvriks sattumise tõenäosust oluliselt langetada. Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitab, mida tasub silmas pidada ja kuidas end kaitsta.