Igale probleemile on lahendus.
Pooltõed, libauudised, süvavõltsing, infomüra – need ei ole kahjuks enam ulmekirjanduse pärusmaa, vaid meie igapäeva osa. Infoajastule iseloomulikult on uudiste üleküllus ja müra ulatuslik ning platvormide paljususe ja info viraalsuse tõttu oleme me kõik pea igapäevaselt selle infosõja keskel.
Ükski sülearvuti pole igavene, aga kui selle tervise eest hoolt kanda, siis võib selle eluiga olla palju pikem, kui vaid garantiiaeg ja mõned aastad lisaks. Kui oled oma töövahendit hästi hoidnud, siis saab selle hiljem uuele ringile saata, kus masin töötab pikki aastaid mõnes koolis, lasterikkas peres või õpilase kodus. Siin on mõned lihtsad nipid, mida teha (ja ka mida mitte teha), et sülearvuti palju-palju aastaid vastu peaks. Ärisülearvutid on tavaliselt küll parema vastupidavusega, kui kodukasutaja seadmed, kuid ka neid võiks hoida korralikult.
Aina rohkem hajutatult töötavad kontoriinimesed on toonud ettevõtetele uue turvariski - kui nad asuvad firma turvalistest ruumidest väljas, siis kuidas kaitsta kaugtöökohti? Kui töö toimub ärisülearvutitega, siis kõige-kõige tähtsamaks muutub selle turvamine väliste rünnete või miks mitte ka kasutaja enda teadmatuse vastu.
Ruumide kütmisest pesupesemise ja nutiseadmete laadimiseni – peaaegu kõik vajab elektrit. Läbimõeldud energiatarbimisega saab igakuistelt kuludelt natuke kokku hoida ja samas vähendada ka mõju keskkonnale. Kaamos Energy tegevjuht Mihkel Loorits jagab näpunäiteid, kuidas kodupidamises energiat säästa.
Teistega ja keskkonnaga arvestamine on praeguseks palju enamat kui sõnakõlks ning seda järgivad kasutajad ostavad omale ka sellise sülearvuti, mis kestaks kauem ja millest oleks kasu veel peale seda, kui kolmeaastane garantiiaeg lõpeb. Küsimus on ainult, kuidas sellist masinat leida? Vastus polegi tegelikult keeruline.
Marko on veendunud, et tahvelarvuti täidab tema igapäevavajadused ära ning sülearvutid on mõttetud. Pealegi on sülearvutite kvaliteet tänu liikuvatele osadele üsna kehv.
Mängis klaverit ja tema HP Pavilion lagunes ära. Mida teha, et seda ei juhtuks?
Tegelikult tundub probleem olevat valikutes, mida soetame ning mille jaoks soetame. Tõesti, 90% asjadest suudab ära teha nutitelefoni või tahvelarvutiga. Paraku tõsisemate tööde jaoks, mis vajab Photoshopi või mõnda 3D, CAD programmi abi, jääb nuhvlist-tahvlist vajaka.
Kui veel mõni aasta tagasi kippus sülearvuti valijatel meeles mõlkuma pigem küsimus, kas võtta Intel Core i3, i5 või i7, siis nüüd on protsessorivalik keerulisemaks läinud. Intel pole äriklassi sülearvutite ainuke mõistlik valik, vaid AMD on sinna kõrvale väga jõuliselt koha kätte võidelnud ning vahest isegi Intelist kui suurest ja tuntud tegijast mööda läinud. Proovime korraks kaalukausile panna mõlema tootja eelised ja puudused.
Iga mõne kuu tagant võib kuulda Google’i või Apple’i rakendustepoest leitud petu- ja võltsrakenduste kohta, mis varastavad kasutajate andmeid, nakatavad telefoni pahavaraga või kasutavad telefoni ilma kasutaja loata krüptorahade kaevandamiseks. Elisa infoturbe juht Mai Kraft selgitab, kuidas selliseid rakendusi ära tunda ja mida enda kaitsmiseks teha.
Ärikasutaja sülearvuti kestab kauem ning on firmade jaoks oluliste lisadega. Kuid mida peab üks hea kontorikasutaja sülearvuti tegema erinevalt tavalisest? Ärikasutajaid on erinevaid ja vastavalt oma vajadustele peaks enne ostu uurima, kas vajalik arvuti kõiki nõudmisi täidab.
Toome ära mõned kõige olulisemad punktid, mis tuleks põhjalikumalt läbi võtta, kui endale äriklassi masinat valid. Siin need ongi.
Ühe levinud ettekujutuse järgi on äriklassi sülearvutid need, mida ostavad ettevõtted liisinguga kolmeks aastaks ning pärast seda tulgu või veeuputus. Kodukasutaja aga pigistab oma masinast välja nii palju aastaid, kui vähegi võimalik. Tegelik elu aga on siiski teistsugune ja äriklassi sülearvuti kestab tunduvalt kauem.