Tehisintellekti lahendused on muutunud igapäevaseks tööriistaks paljudele, kuid nende kasutamine võib kaasa tuua tõsiseid õiguslikke ja eetilisi probleeme, hoiatab advokaadibüroo RASK partner Timo Kullerkupp. Tehisaru praktikute aastakonverentsil toonitas ta, et kasutajad peavad mõistma kaasnevaid riske ning järgima õiguslikke reegleid, et vältida mainekahju ja trahve.

„Tehisintellekt on võimas abivahend, kuid ainult siis, kui teame, kuidas seda õigesti kasutada,“ sõnas Timo Kullerkupp ettekandes. „Meister tunneb oma tööriistu – peame teadma, milles need on tugevad ja milles nõrgad, et vältida tõsiseid tagajärgi, nagu lepingurikkumised või andmekaitse nõuetega vastuollu sattumine.“

Kullerkupp soovitas igal ettevõttel esmalt kaardistada äriprotsessid, kus AI-d ja keelemudeleid on mõistlik kasutada ning valida tööriistad, mis vastavad vajadustele. Seejärel tuleks koostada juhised, hoida need ajakohased ning töötajaid ka koolitada. „Juhendite kehtestamine ja töötajate teadlikkus vähendavad riske märkimisväärselt,“ rõhutas ta.

Konfidentsiaalne teave – suurim oht

AI määruse regulatsioon puudutab peamiselt arendajaid, juurutajaid ning toote turuletoojaid. Kasutajate jaoks on kriitilise tähtsusega teised küsimused – andmete konfidentsiaalsus, isikuandmete kaitse ja intellektuaalomandi õigused. Samas töötab Euroopa Liit välja ka tehisintellekti kasutamisega seotud vastutuse õigusakti.

„Väga paljud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsuse nõuet, seega keelemudelisse seotud andmete sisestamine võib olla tõlgendatav nende kolmandale osapoolele väljastamisena,“ selgitas Kullerkupp. Ühtlasi on erinevate tööriistade kasutamisel oluline tutvuda kasutustingimustega, mis võivad suures ulatuses varieeruda. „Arvamus, et tasulisse lahendusse võib kõike sisestada, on väär. Konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete jagamist tuleks igal juhul vältida”.

Eetika ja läbipaistvus

RASKi vandeadvokaat ja tehnoloogia valdkonna kaasjuht rõhutas esinedes ka seda, et ausus ja läbipaistvus on tehisintellekti kasutamisel võtmetähtsusega. „Kui kasutada tehisintellektil põhiseid tööriistu, siis on ainuõige teavitada sellest ka partnereid ja kliente. See annab võimaluse hinnata väljundit ning võtta arvesse võimalikke riske,“ märkis Kullerkupp.

Samuti tõi ta välja, et AI tööriistad ei asenda täielikult inimesi, kuid võivad anda just väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse konkureerida suurtega. Samuti usub ta, et tehisintellekt sekkub juba õige pea kohtusüsteemi otsustusprotsessidesse. „Tehisintellektist kohtunik kui nullaste kolmetasandilises kohtusüsteemis ei ole enam ulme,“ sõnas Kullerkupp, rõhutades siiski, et keerukamad eetilised ja õiguslikud otsused jäävad endiselt inimeste kanda.

Ettevõtted peavad oma riske tundma

Kullerkupp juhtis tähelepanu ka ettevõtete vähesele teadlikkusele töötajate AI kasutamise kohta. „Töötajad on kiired kohanejad – nad leiavad võimalusi tööprotsesside kiirendamiseks. Samas kui juhid ei tea, mida ja kuidas kasutatakse, suurenevad riskid oluliselt,“ ütles ta.

Teadmatus ning hooletus käsikäes võivad eksperdi sõnul viia tagajärgedeni, mis on kallimad kui mistahes tehnoloogiline lahendus. Näiteks ulatuvad isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest määratavad trahvid 20 miljoni euroni. „Trahve tehakse järjest rohkem ka Eestis. Samas trahvi võib veel ära maksta, aga mainekahjust välja tulla on märksa raskem,“ lisas ta.