(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.

(Arvutimaailm 1-2/12)

? 500,000 – nii palju on App Store’is hinnanguliselt rakendusi. Kuidas nende seast ära tunda need mõningad head rakendused, mida igapäevaselt kasutada? Veelgi tähtsam - kuidas luua rakendus, mis oleks võimeline ülejäänud pool miljonit rakendust seljatama?

! Vastus pole niisama lihtne. Kuid hea esmamulje ja võimalus elu lihtsamaks teha on ühed neist olulistest asjadest, mida hea rakenduse tegemisel tuleb silmas pidada.

(Arvutimaailm 11/11)

? Paar aastat tagasi välja ilmunud iPadi tähtsus on jõudsasti kasvanud, ent veel pole nendes tehase poolt antud kontoritarkvara. Millised on võimalused, mis töötaksid ka väljaspool tahvelarvutit?

! Sarnaselt teiste Apple'i puutetundlike seadmetega saab ka iPadile rakendusi osta iTunes´ist. Valikus on nii teistelt platvormidelt ammu tuntuid kui ka päris uusi.

Kui Windowsi puhul on Microsoft Office´i lihtsam variant operatsioonisüsteemiga tavaliselt kaasas ning vajadusel saab tõmmata endale näiteks tasuta tarkvarapaketi OpenOffice.org, siis iPadi puhul tuleb rakendus osta. Enamik müüdavatest rakendustest on n-ö kolm-ühes ehk teksti-, tabeli- ja esitlusfailide loojad, ent mõni tootja pakub ka nende vaid eraldi ostmise võimalust.

(Arvutimaailm 10/11)

? Sel sügisel ähvardab saabuda tõeline NFC- ehk lähiväljaside seadmete sadu. Mis see NFC üldse on ja kus meil seda näiteks jõulude ajal vaja võiks minna?

! NFC üks lähiaja rakendusi tõotab tulla mobiilimaksetes. kas just jõulude ajal eestis juba NFC-mobiiliga oma krediitkaarti asendada saab, aga maailmas on suured tegijad seda lahendust kiirelt välja arendamas.

(Arvutimaailm 6/11)

? 3G, piiramatu mahuga mobiilse Interneti levik ning nutitelefonid on soodustamas mobiilirakenduste kasutuselevõttu. Kuid milline platvorm on neist kõige sobivam arenduseks?

! Platvormi valikul pole määravad tehnilised üksikasjad, vaid see, mida platvorm ning toetav infrastrukuur võimaldab ja kui kiiresti kui lähedale saab potentsiaalsele kliendile.

(Arvutimaailm 3/11)

? On täiesti normaalne, et kauges ning käega katsumatus (teenus)pilves ei taheta alati kogu oma äriprotsessi hoida. Kuidas aga tuua avatud pilveplatvorm oma privaatsesse serveriruumi?

! Kui avatud lähtekood ja vaba tarkvara on meeltmööda, siis võiks kaaluda OpenNode´i kasutamist, pealegi on see Made in Estonia!

Kui sind pole pilves, siis ilmselt on pilv sinu juures – selle lausega võiks viimase aja suurima IT trendi kokku võtta. Maailm me ümber globaliseerub ja samasugune paralleelprotsess toimub ka IT maailmas – lahendused ja teenused suunduvad tasapisi, ent kindlalt pilve.

(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

(Arvutimaailm 3/11)

? Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel aeg-ajalt silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid paremini mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega seoses tegutsetakse?

! Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues“ huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.

Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist.

(Arvutimaailm 4/11)

? Vahel on vaja luua seadmeid ja prototüüpe, kus riist- ja tarkvara hästi ja lihtsalt koos toimiks. Kas on olemas lihtsaid platvorme, millega saaks oma ideid katsetada?

! Üks selline platvorm on Arduino - avatud lähtekoodiga elektrooniline prototüüpimise platvorm, mille kõige suuremateks eelisteks on tarkvara ja riistvara lihtsus ning paindlikkus.

Arduino (vt arduino.cc) on loodud eelkõige kunstnikke, disainereid ja hobielektroonikuid silmas pidades, kuid on piisavalt võimas, et panna silmad särama ka nõudlikumal prototüübi loojal. Arduino on ühtlasi heaks alguspunktiks kõigile, kes soovivad tegeleda interaktiivsete objektidega alates robotitest, telekamängudest ja trummimasinatest kuni juhtmevabade kliimasensorite, 3D printerite ning nutikate valveseadmeteni välja.

(Arvutimaailm 4/11)

? Kui Windows Mobile oli üsna marginaalne platvorm mobiilimaailmas, siis kas ja kuidas arendada rakendusi täiesti uue hingamise saanud Windows Phone 7 platvormil?

! Tuleb välja, et Windows Phone 7 rakenduse arendamine on paljuski lihtsam, kui mõnele populaarsemale platvormile. Vähem on killustamist seadmete vahel, rohkem nõudeid kvaliteedile.