Igale probleemile on lahendus.
? Windows 7 on jõudmas kohe poelettidele. Kas sellega harjub ära? Mis on need uued (ja äkki ka ebameeldivad) asjad, mis vanema Windowsi kasutajat alguses üllatavad või lausa ehmatavad?
? Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? Harva juhtub, et pakutud aeg kohe kõigile sobib. Seega meilivahetus venib muudkui pikemaks ja pikemaks ning koosolek lükkub järjepanu edasi.
? Kuidas ühendada omavahel nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiad selliselt, et need suudaksid üksteist täiendada ning et see ettevõttele ka mingit kasu annaks?
! Eelmise aasta novembrist on Eestis olemas DiVitase sidelahendus, mis kõiki neid tehnoloogiaid ühendab, laiendades märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi.
DiVitase süsteem koosneb kahest komponendist: kliendist (mobiiltelefon) ja serverist, mis ühendatakse ettevõtte võrgusüsteemiga. Lahendus ühendab endas nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiaid, mis laiendab märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi ja suurendab mobiiliga rääkimise leviala (nt majades, kus siseruumides kipub levi kaduma, kuid on olemas stabiilne WiFi-ühendus). Samas aitab süsteem näiteks välismaale reisides kõnekuludelt kokku hoida. Kõige selle juures on süsteem ka turvaline, sest kõneserver on firma enda kontrolli all ja üle interneti tehtavad kõned on krüptitud.
? ID-kaardiga on seni saanud osta bussipiletit, käia valimas ja siseneda panka. Nüüd selgub, et varsti polegi enam ID-kaarti e-pileti ostmiseks vaja.
! Käisime Sertifitseerimiskeskuses uurimas ja tõepoolest, igaüks võib teha nüüd lahenduse, milles pilet võidakse müüa mitte ainult isikutunnistusele, vaid suvalisele elektroonilisele kaardile.
Kui oleks vaja kirjeldada Sertifitseerimiskeskuse uusi piletisüsteemi teenuseid ühe SMSi mahus, siis võiks 160 tähemärgiga öelda nii: ID-pileti võib välja anda ükskõik millisele kaardile, millelt on võimalik välja lugeda üht unikaalset numbrit ning mille kasutamise suhtes on kokku lepitud.
? Tahate proovida Linuxit või kätte saada faile mittekäivituva operatsioonisüsteemiga arvutist, kuid parasjagu pole CD-toorikut kuskilt võtta?
! Ka tavaline mälupulk sobib! Mälupulgale valab Linuxi programmike UNetbootin, mida võib käitada Windowsis või Linuxis.
Linux on turvaline opsüsteem, millega IT-professionaalid on ammu tuttavad. Lisaks serverites kasutamisele on Linux hakanud jõudma ka tavakasutajateni kontorites, kuid kasu võib temast olla ka arvutite remondil ning probleemide lahendamisel. Erinevalt Windowsist saab pea kõiki Linuxeid täna proovida „elusplaadilt” – lastes masina CD-plaadilt käima, saab kasutada opsüsteemi koos rakendustarkvaraga. Alati pole plaaditoorikut käepärast raisata või optilist seadet kaasas – õnneks on praegu mälupulgad soodsad, levinud ja piisavalt mahukad, et terve opsüsteem kenasti ära majutada.
Lindistamine ei ole alati seotud skandaalidega – teinekord lihtsalt on vaja kogu jutt salvestada, näiteks meie ajakirjas teeme seda intervjuudel väga tihti. Aga ka tähtsatel koosolekutel paneb keegi protokollija diktofoni lauale. Kas alati peaks omale selleks ostma veel ühe vidina? Diktofonina töötab väga hästi ka arvuti.
Klemens Kasemaa
Autosse navigeerimisseadet otsides tundus mõistlik ühe tegemise raames luua ka filmide vaatamise võimalus, kuna ekraani saaksid kasutada mõlemad rakendused ja pikal teekonnal kulub ära nii tee juhatamine kui kaassõitjate meelelahutus.
Selleks, et printeri tarvikuvahetusest õigel ajal teada saada, probleeme ennetada ja töid õigesse seadmesse suunata, ei pea mööda ruume ringi lippama. Tugitoolist juhitavad printerid töötavad printerihalduslahendustega, mida pakuvad enamik suuremaid printeritootjaid.
Kuid mitte ainult seisakuid ei aita printerihalduslahendus ära hoida. Hewlett-Packardi andmetel on 23% kõikidest IT-helpdeski kõnedest seotud printeriprobleemidega. Haldustarkvaraga aga peaksid printimisega seotud IT-kulutused vähenema 10-30% IT-lahenduste ja konsultatsioonifirma James Toweri andmetel. Kulude hulka arvatakse riistvara ost, hooldus, tarvikud, kasutuskulud (uuendused, koolitus, võrguhooldus jne).
Kõige suuremad kulud üldse on ettevõttes tavaliselt tööseisakud. Tegelikult ei kujuta paljud ettevõtted enam ettegi, et mõni tööseisak võiks tekkida. Kui aga printer ütleb üles, tooner või paber saab otsa või mõni rike paneb masina üldse seisma, kipub sellele järgnema kas varem või hiljem ka muu töö seiskuma.
Millest siis alustada selle koleda olukorra vältimisel?
Alustame printerite paigutusest.
Kui varem pidi Skype´i kasutamiseks ostma endale vähemalt pihuarvuti, siis nüüd piisab nutitelefonist – uus Skype 2.2 for Windows Mobile mahub ka lahjema protsessori, vähema mälu ja puutetundliku ekraanita mobiilidesse.
Skype aitab mobiiltelefonis teha tasuta kõnesid, helistada SkypeOut-paketi abil odavamalt teistesse võrkudesse või lobiseda jutukaaknas oma kontaktidega, kui telefon on WiFi-võrgus. See on mõnes mõttes läbimurre Skype´i kasutamisel, sest seni oli kõrvaklappide ja mikrofoniga arvuti taga jändamine tülikas ja tasuta kõnede järgi tekkis ikka vajadus tavaliselt kuskil arvutist eemal olles.
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
