Lahendused | AM.ee

Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


Teeme ise RSSi

Teeme Delfile RSS-i(Arvutimaailm, 02/2007)

Mida teha, kui lehekülg, mille uuendamisega tahame olla kindlalt kursis, ei paku meie RSS-lugejale uudistevoogu? Aga sel juhul teeme sellele lehele RSS-voo ise.
RSS-voogude genereerijaid veebilehtedele leiab lausa mitu. Nende tööpõhimõte on aga üks – kodulehel, kus puudub RSS-uudisvoo väljund, analüüsitakse HTML-i ja eemaldatakse sealt kõik mittetekstiline info. See pannakse omakorda ümber XML-kujule ja kui selles tekstilises osas toimub muutusi, ongi uus artikkel uudisvoos sündinud.

Unistus juhtideta riigist

(Arvutimaailm 9/2005)

Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.

Maailm ilma installeeritava tarkvarata

(Arvutimaailm 9/05)

Autor: Kaido Einama

Kas poleks tore, kui oma arvutisse ei peaks enam installima ühtki tarkvara ja ei peaks pidevalt silma peal hoidma uuendustel, maksma värskenduste (upgrade) eest ning lõpuks muretsema, kas kogu see kraam ikka kõvakettale ära mahub ja mälu jagub? On tore, ja varsti on see toredus osa meie igapäevasest arvutielust. Sest tarkvara on muutumas teenuseks.

Kui esialgu ilmusid kasutajate kätte mitmed veebipõhised raamatupidamistarkvarad, siis nüüd saab proovida juba palju muudki. Tekstiredaktoreid, HTML-editore ja miks mitte ka lihtsamat graafikatöötlemise tarkvara võib kasutada ostmata programmi karbis, isegi ilma seda üle Interneti alla laadimata.

Sissejuhatus semantilisse veebi, 4: Reaalne süsteemi loomine ontoloogiate abil

(Arvutimaailm 4/05)

Autor: Mario Peterson

Seekord räägin ontoloogiate kasutamisest ka reaalse süsteemi loomisel. Ühtlasi on see viimane ja kokkuvõtlik artikkel semnatilise veebi kohta.

Loodava süsteemi kirjeldus

Probleemi püstitus

Vaatleme situatsiooni, mille kontekstis me süsteemi loome. Oletame, et:

• meil on palju riistvara müüvaid firmasid (Riistvara kaupmeees1 ..n);

• igal kaupmehel on koduleht;

• iga firma avaldab HTML-kujul oma toodete hinnad;

• kõik kaupmehed müüvad samaväärseid kaupu, kuid erineva hinnaga;

• kaupmeeste arv (n) on suur.

Sissejuhatus semantilisse veebi, 3: Sematilise veebi keelte valik

(Arvutimaailm 3/05)

Autor: Mario Peterson

Eelmises Arvutimaailmas rääkisin ontoloogiast ja sellest millised semantilise veebi keeled on olemas. Käesolevas artiklis aga annan ülevaate keelte erinevustest ning nende plussidest-miinustest valiku tegemisel.

Semantilise veebi keele valik

Põhimõtteliselt võib süsteemi looja semantilist võrku ka paberil kirjeldada ja seejärel „tõlkida” selle mõnda standardsesse keelde, et ka teised seda kasutada saaks.

Millist SSL VPN-i soetada?

(Arvutimaailm 3/05)

Autor: Hardy Viilup

SSL-il põhinevad VPN lahendused koguvad üha enam populaarsust. Selle põhjuseks on nende poolt pakutav funktsionaalsus:

• ligipääs vajalikele ressurssidele igalt poolt;

• end reaalses elus tõestanud turvalisus;

• lihtne integreerimine olemasoleva infosüsteemiga;

• lihtne haldus.

Ligipääs vajalikele ressurssidele on tagatud tänu SSL-võimeliste veebisirvijate laiale levikule, igast võrgustatud arvutist võib leida veebisirvija. Neid võib kohata ka tänapäevastes mobiiltelefonides. Ka on SSL/TLS protokollid on end tõestanud igapäevases elus turvalistena.

Oma toru Internetis ehk VPN

(Arvutimaailm 2/05)

Autor: Taavi Kangur

Milleks ettevõttele VPN (turvaline privaatvõrgu kanal üle Interneti)? Tavaliselt ikka selleks, et koos infosüsteemi tsentraliseerimisega tekkinud keskpunktile, milleks on kliendi enda ruumides asetsev serveriruum või teenusepakkuja serverikeskus, igalt poolt turvaliselt ligi pääseda.

Keskuses asetsevat infosüsteemi (nt majandus- või finantstarkvara) on vaja kasutada paljudest erinevatest asukohtadest, näiteks Tartu ja Riia kontorist, Vilniuse filiaalist või reisiloleva töötaja arvutist ükskõik kust üle avaliku Interneti. Nüüd tekibki küsimus, kuidas ühendada teistes geograafilistes punktides, üksteisest eemal asetsevaid, kontoreid keskse infosüsteemi külge.

Sissejuhatus semantilisse veebi, 2: Ontoloogiad ja semantilise veebi keeled

(Arvutimaailm 2/05)

Autor: Mario Peterson

Mis asi on ontoloogia ja milleks seda vaja? Millised on semantilise veebi keeled? Sellest alljärgnevalt.

Sõna ontoloogia ehk olemisõpetus on kasutusel filosoofias ja tegeleb eksistentsi probleemidega. Ontoloogia infotehnoloogia kontekstis on teadmiste ja kontseptsioonide spetsifitseerimise ja jagamise mehhanism. Lihtsamalt lahti seletades on ontoloogiad mõistete hierarhiad.

Ontoloogia mõiste

Sissejuhatus semantilisse veebi 1

(Arvutimaailm 1/05)

Autor: Mario Peterson

Semantilise veebi idee seisneb selles, et veeb oleks kasulik mitte ainult inimene- inimene suhtlemisel, vaid et ka masinad saaksid suhtluses osaleda ja abiks olla - tekib „intelligentsem võrk”.

Käesolev artikkel on sissejuhatus semantilisse veebi, kus annan ülevaate semantilise veebi paradigmast ja selle võimalikust rakendamisest eri valdkondades.

Senise mudeli ammendumine

Viimase 15-20 aasta jooksul on inimkond loonud rohkem informatsiooni, kui kogu eelneva ajaloo jooksul kokku. Sellise infohulga juures on mõeldamatu, et leiduks inimene, kes kogu seda infot valdab, isegi selles orienteerumine on muutumas võimatuks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.