Tihti süüdistatakse tootjaid oma vanade (tegelikult juba mõneaastaste) mudelite hülgamises ja keskendumises vaid kõige uuematele. Siin on üks näide vastupidisest. Kuigi - eks HP saab nende vanade printeritega oma põhiteenistuse ikka kulutarvikutelt. Nimelt saab väikese lisaseadmega lisada oma printerile NFC-võimekuse.

HP hakkab 38–50 euro eest 40 miljonile LaserJeti ja Officejeti printerite omanikele pakkuma lisaseadet, mis lubab printida mobiiltelefonist, tahvel- ning sülearvutist üle lähiväljaside (NFC) ja üle võrgu.

Windows 8.1 on tulnud, et muuta Windows 8 mugavamaks, kiiremaks ja vähem kettaruumi võtvaks. Nii vähemalt lubatakse. AM proovis uuendamisprotsessi järgi ja kohati see ongi nii, kohati aga olid ootused ausalt öeldes suuremad. Kuid Windows 8 peale jääda pole kindlasti mõtet - kui seda operatsioonisüsteemi kasutada, siis tasub kindlasti Windows 8.1 peale ära uuendada.

AM on testinud juba kahte kodujuhtimise süsteemi - Elioni oma ja Fibaro oma. need koosnevad erinevatest anduritest ja juhtseadmetest ning keskustest. Kuid kodumasinad - neid pole siiamaani eriti juhtida saanud. LG kodujuhtimise lahendus on aga selles mõttes täisulikum, et LG teeb ju ise ka kodumasinaid - seega saab neile sisse panna vajaliku elektroonika, mille kaudu ühendada kõik seadmed võrku.

Peale mitmetunnist kaklemist valemitest kubiseva Exceli failiga, mis pidevalt lõhkus andmete kopeerimise peale oma valemeid, otsustain asja uurida. Probleem oli nimelt selles, et parooliga kaitstud failidel puudub ligipääs valemitele ning seega ei õnnestu neid parandada, veel vähem viga diagnoosida.

Selgub, et parooli eemaldamiseks pole vaja isegi alla laadida tasuta ega tasulist tarkvara, vaid piisab Exceli faili arendaja menüüs skripti sisestamisest.

Pilveteenuseid pakutakse praegu iga endast vähegi lugupidava serveriteenuse pakkuja poolt. Pilv on saanud nagu elektriks - otsustab hind. Samas on oluline veel usaldatavus - et ikka server alati kaabli otsas oleks. Vaata lõpust ka tasuta saja euro väärtuses pakkumisi.

Ja hinda oskavad Soome Upcloudi teenuse pakkujad teha. AM kohtus peale rahvusvahelist idufirmade kohtumisüritust Latitude59 Soome pilveteenuse esindaja Antti Vilpponeniga ja rääkis nende pilveteenusest lähemalt. 

27. juunil teatas GrabCAD, et toob koostöös maailma ühe suurema 3D-tarkvara ettevõttega Autodesk esmakordselt GrabCADi kasutajateni nii 2D kui ka 3D CAD-mudelite redigeerimise GrabCADi pilverakenduses ja kasutada/näidata otse veebis GrabCADi keskkonnast kordagi lahkumata.

Jäädavalt on möödas need ajad, kui majandustarkvara tegijad vaatasid julgelt mööda mobiilseadmetest. Möödas on ka need ajad, kui ignoreeriti sülearvuteid - need ajad on möödas juba veelgi pikemalt. Käes on ajad, kui üks juhtivaid majandustarkvarafirmasid SAP teeb korraga valmis 25 mobiiliäppi ja paiskab need rakendustepoodi.

Teaduslike probleemide lahendamine sellistes uurimisvaldkondades nagu materjaliteadus, vooludünaamika, kõrge energia füüsika, molekulaarbioloogia nõuab väga suuremahuliste arvutusülesannete tegemist. Niisama lauaarvutite või isegi väikeste serveritega hakkama ei saa.

Arvutirakendused, mis vastavaid arvutusi teevad, eeldavad reeglina tippjõudlusega (HPC) riistvara. Klassikalised superarvutid on aga väga kallid, nende soetamine pikaajaline ja töömahukas protsess ning kasutamine kulukas.

Sellepärast otsivadki teadlased kõrgtootlikke ja hinnasõbralikke säästulahendusi. Üks huvitav suund efektiivse riistvara loomisel on graafikaprotsessorite (GPU) kasutamine HPC arhitektuurides. Graafikaprotsessorid on võimelised töötlema väga suuri andmekogusid paralleelrežiimis palju kordi kiiremini, tõstes rakendustarkvara  jõudlust juba sadu kordi.

Enne Office 365 kasutuselevõttu ei olnud 110 töötajaga Meremuuseumis kasutusel ühistöö- ega serverilahendust, ainus ühine rakendus oli raamatupidamisprogramm VERP. Muuseumi koosseisu kuuluvad aga mitmed allasutused, kasutati väga erinevaid e-posti lahendusi (veebipõhised, Outlook, Mozilla Thunderbird jpt), aga koos oli vaja ka dokumente jagada ja ühistööd teha, nii et mingit pilveteenuse-moodi lahendust oli asutuses vaja.

Kui varem vaidlesid lapsed mänguväljakul, siis nüüd on sõnasõjad kolinud virtuaalkeskkonda, näiteks Facebooki. Statistika näitab, et iga viies teismeline (21,9%) on langenud küberkiusamise ohvriks.

Koolilapsed eelistavad pidada üksteisega sõdu veebi ja moodsate tehnoloogiate abil, kirjutatakse Kaspersky Labinõuandes küberkiusamise vältimise kohta. Näiteks kasutavad nad nutitelefone, et salaja pildistada kedagi oma klassikaaslastest riietusruumis ja seejärel riputada pilt tähelepanu äratamiseks veebi. Enamasti jagavad klassikaaslased selliseid pilte aktiivselt kogu kooliga, et õnnetut ohvrit naeruvääristada.