Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutused saavad nüüd kasutada andmeside erilahendusi, mis  polnud nende jaoks varem võimalikud. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) arendanud optilist magistraalvõrku, mis on Eesti akadeemilise kogukonna koostöö alustaristuks.

EENeti direktor Hardi Teder leiab, et Eesti on küll väike riik, ent siinne teadustöö leiab aset suures teaduses: "Meie teadlased teevad tihedat koostööd maailma suurtes teadusprojektides. Teiste teadustaristutega vajavad nad rahvusvaheliseks koostööks kvaliteetset ühendust."

? Kasutad Outlooki, kuid mobiilist on mugavam Google´i kalender - kuidas küll need mõlemad sünkroonis hoida?

! Üks võimalus on kasutada Outlooki lisa gSyncit´it, mis seab sünkrooni nii kalendrid, kontaktid, märkmed kui ülesanded.

Tasuta sünkroniseeritakse üks kalender, 50 kontakti, ülesannet ja märkust. Kuid tasulises pole need piiratud. Meie juhul piisab aga tasuta variandist, kui tahame sünkroniseerida vaid kalendrit, et ka arvutis tuleksid meeldetuletused Outlooki teadetena ekraanile.

Lisaks Google´i kalendrile saab sünkroniseerida Outlooki ka Toodledo, Pocket Informant Online, Evernote, Dropbox, Simplenote and Nozbe.

Reklaampostitus

Miks on kodumasinad olulised? Kust ja kuidas soetada endale kodumasinad? Kujutage ette elu, kus teil ei ole abiks ühtki kodumasinat! Tänapäeval tundub elu ilma pesumasina, pliidi ja külmikuta peaaegu võimatu.

Kodumasinad köögis

Köögi tähtsaimad kodumasinad on kahtlemata külmkapp ning pliit. Kui soovite ka nõude pesemist muuta mugavamaks, lihtsamaks ning kiiremaks, sobib teile abiks ka korralik nõudepesumasin. See vabastab teid lõputuna tunduvast nõude nühkimisest käsitsi. Kui soovite külmutada toitu – näiteks marju, liha, kala või muu head toidukraami, siis vajate kahtlemata ka sügavkülmikut.

Praegu sõidavad mööda Eestit Google´i Street View autod ja ka AM.ee toimetusse on saabunud mitmeid küsimusi, kas oleks võimalik kuidagi need autod ka oma õuele ja tänavasse kutsuda. Regio küll väitis, et seekord käiakse vaid magistraalidel ja suuremate vaatamisväärsuste juures, aga see ei tähenda, et Street View kasvõi oma tagahoovis ei võiks toimida. Tuleb vaid ise teha.

Seda ei juhtu just iga kuu (või aasta), et Baltimaades mõni suurem Google´i ettevõtmine toimub. Google´il nimelt pole üheski siinses riigis oma esindust. Kuid sel nädalavahetusel otsustas tehnoloogiagigant siiski Riiga kokku kutsuda kõigist kolmest Balti riigist nn rahvakaardistajad – need, kes oma vabatahtliku töö ja Google Map Makeri abiga igapäevaselt Google´i kaarte täiendavad.

Kaarditegijaid oli Eestist neli, Lätist 3 ja ülejäänud bussitäis koosnes leedukatest. Just üks bussitäis neid inimesi oligi. Miks nii? Sest ka Eesti ja Läti asjad käivad läbi Leedu, Leedus pole küll ka Google´i esindust, aga esindatus on siiski aste kõrgemal tasemel kui meil ja Lätis.

Kujuta ette olukorda, kus sinu ettevõttes on töötajatel töövahendid (sülearvuti, tahvelarvuti või nutitelefon), mis vastavad nende isiklikele eelistustele ja teevad neid rõõmsamaks. Mis veel parem, nad maksid nende eest ning kannavad ka ise hoolt seadmete eest. Kõige tipuks teevad nad tööd oma lõunapauside ajal või peale tööpäeva lõppu – see on üks peamine idee, mis on BYOD trendi taga. Muidugi pole kõik päris nii roosiline, kuid siiski teel selles suunas.

Tutvustamegi selles loos neljatähelist lühendit BYOD, toome välja selle IT strateegia rakendamise positiivseid ja negatiivseid külgi ning anname soovitusi ka selle rakendamiseks.

^{FOTO: (CC) INTEL FREE PRESS}

SSD kettad on kiiremad, vaiksemad ja väiksemad. Kuid neil on mahtu vähem, on kallimad ja paljud kasutajad on kurtnud ka SSD ketaste ootamatust ja kiirest kustumisest ilma ühegi eelhoiatuseta. See paneb küsima, kas SSD- ehk välkmälukettad on ikka head igapäevaseks põhiliseks andmehoidjaks.

Selgust toovad siin kestvustestid. Techreport piinas välkmälukettaid ühe petabaidi andmete kirjutamisega ja selgus, et selline maht pole enam nendele uutele ketastele probleem. Vigu küll juba tekkis, aga suremine algas alles veelgi suurema koormamise tagajärjel.

Avalike teenuste arendajatel muutus nüüd elu lihtsamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid nimelt põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.

„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile. See lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsasti mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“

Kui 90ndatel algas Tiigrihüppe projekt ja klassid said endale uued lauaarvutid, siis tundus kõik nii arusaadav: õpilased õpivad arvutit kasutama, hakkavad ehk programmeerimagi ja annavad panuse kõrge lisandväärtusega IT-ärisse.

Nüüd aga tundub saabuv digipööre viivat meid tagasi õpetaja Lauri aega: jälle on õpilastel ees tahvlid ja krihvlid – vabandust, puutetundlikud pliiatsid, millega oma käega tahvlile vastuseid ja tekste kirjutada. Tagasiminek on siiski suur samm edasi: digitaalne arvutiklass annab õpetajale võimaluse igast õpilasest ülevaate saada ning tunnikontroll ei ole enam õpetaja jaoks tund kontrolli koolis ja terve öö tunnikontrollide parandamist kodus. Õpetaja saab digiklassi tarkvaraga tulemused kohe kätte ja hindedki on pandud sekunditega.