SSD kettad on kiiremad, vaiksemad ja väiksemad. Kuid neil on mahtu vähem, on kallimad ja paljud kasutajad on kurtnud ka SSD ketaste ootamatust ja kiirest kustumisest ilma ühegi eelhoiatuseta. See paneb küsima, kas SSD- ehk välkmälukettad on ikka head igapäevaseks põhiliseks andmehoidjaks.

Selgust toovad siin kestvustestid. Techreport piinas välkmälukettaid ühe petabaidi andmete kirjutamisega ja selgus, et selline maht pole enam nendele uutele ketastele probleem. Vigu küll juba tekkis, aga suremine algas alles veelgi suurema koormamise tagajärjel.

Avalike teenuste arendajatel muutus nüüd elu lihtsamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid nimelt põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.

„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile. See lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsasti mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“

Kui 90ndatel algas Tiigrihüppe projekt ja klassid said endale uued lauaarvutid, siis tundus kõik nii arusaadav: õpilased õpivad arvutit kasutama, hakkavad ehk programmeerimagi ja annavad panuse kõrge lisandväärtusega IT-ärisse.

Nüüd aga tundub saabuv digipööre viivat meid tagasi õpetaja Lauri aega: jälle on õpilastel ees tahvlid ja krihvlid – vabandust, puutetundlikud pliiatsid, millega oma käega tahvlile vastuseid ja tekste kirjutada. Tagasiminek on siiski suur samm edasi: digitaalne arvutiklass annab õpetajale võimaluse igast õpilasest ülevaate saada ning tunnikontroll ei ole enam õpetaja jaoks tund kontrolli koolis ja terve öö tunnikontrollide parandamist kodus. Õpetaja saab digiklassi tarkvaraga tulemused kohe kätte ja hindedki on pandud sekunditega.

? Sinu sõber või sina ise teibid hoolega sisseehitatud veebikaamerat? Järelikult kardad, et keegi võib sinu arvutis ringi nuhkida ja sealhulgas ka kaamerapilti salaja vaadata.

! Hirm võib olla põhjendatud, kui arvutis on mõni protsess, mis salaja veebikaamerat kasutab. Seda saab lihtsalt järgi vaadata.

Lifehacker.com annab nõu: selleks peab oma Windowsiga masinasse installima põhjaliku ja üliülevaatlikku Process Exploreri, mille võib hiljem paigaldada ka Windowsi vaikimis Task Manageri asemele, kui on soov oma arvutis toimuvast põhjalikum ülevaade saada.

Tänapäeva ärevatel aegadel, kui võivad ära kuluda näiteks oskused mobiililevi kadudes internetiühendus luua, võib osutuda ka üsna praktiliseks kaameraga drooni juhtimisoskus. See ongi AM-i esimene droonitest. Õigemini küll nelirootori ehk quadcopteri test.

Tõelised profid tõstavad muidugi õhku tuhandeid eurosid maksva õhusõisuvahendi ja vaatavad FPV-ga (First Person View ehk vaade lennuki kokpitist, mis transleeritakse lennukijuhi maapealsesse pulti), kuhu mehitamata õhusõiduk sõidab ja juhivad operatiivselt. Muide, ka Hubsan X4 sai sel aastal oma FPV-mudeli, kuigi nii väikese lennukaugusega pole seda eriti muuks vaja kui harjutamiseks.

Kui esialgu tuli mõttesse võrrelda HTC lipulaeva Samsung Galaxyga, siis lõpuks tundusid vanad telefonid head küll ja otsustasime hoopis proovida ilusa ilmaga õues Telenavi uut lahendust tasuta Openstreetmapi kaardirakendusele – navigeerimiskihti.

Pole midagi parata, Google on oma kaartide ja navigatsiooniga mobiilides üsna rammusa koha võtnud. Telenav üritab siin natukenegi vastu hakata, pakkudes Openstreetmapi tasuta kaartide peal korralikku navigeerimist.

Satrtuppidele ehk idufirmadele kerkib sama kiiresti kõikvõimalikke tugiteenuseid ja toetajaid. Eile tutvustatud LegalBooster aitab selle vastu, et juriidilised küsimused liiga varakult mütsi silmile ei tõmbaks.

Eesti esimest idufirmadele suunatud veebikeskkonda LegalBooster, mille eesmärk on pakkuda alustavatele ettevõtjatele õigusküsimustes praktilist abi, jagada kasulikke teadmisi koostöökogemusest Eesti edukate startup ettevõtetega ja vajalikke lepinguid äri alustamiseks.

^{Foto: André Altjõe}

Reklaampostitus

Peamiseks mugavuseks peetakse sülearvuti puhul asjaolu, et erinevalt lauaarvutist saab sülearvutit kaasas kanda. Sedasi on võimalik sülearvutit kasutada mitmes kohas, näiteks liikvel olles, kohvikutes, raamatukogudes või isegi vabas õhus viibides – kus iganes tekib soov laptopiga tööd teha või lihtsalt internetis surfata. Sülearvuti aitab sageli kokku hoida ka aega. Näiteks saab meilidele vastata bussisõidu ajal või koolitöid teha loengute vaheajal. Sülearvutit kaasas kandes on kogu vajalik informatsioon Teil pidevalt olemas ja kui tekib soov midagi järele vaadata, on seda võimalik kohe ja kiiresti teha.

Cisco Systems Eesti juht Lauri Makke selgitab uue kolmeastmelise pahavaratõrje tööpõhimõtteid.

Pahavara loojad on tõrjepakkujatest alati mitu sammu ees ja tänased internetis hiilivad ohud on sedavõrd tegusad, et nendega võitlemine nõuab kombineeritud lahendusi. Iga päevaga tuleb võrku suur hulk seadmeid juurde, süsteemid on väga keerulised ja taustal käib pahavara loojate vilgas arendustegevus.

Teiselt poolt on palju ka turvaprobleemidega tegelejaid. Näiteks Cisco on lisanud oma praegustele turvalahendustele kolmeastmelise turvamudeli Advanced Malware Protection, mille käigus riske hinnatakse ründe eel, selle ajal ja pärast rünnet. Analüüsime ainsana katkematult kogu infrastruktuuri: pilve, arvuti- ja mobiilivõrku ühendatud, lõppkasutaja seadmeid ning virtuaalkeskkondi.

AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

^{Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net}

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.