Casemodding | AM.ee

Casemodding

Autorid: Oliver Moosus, Erik Karlov, Tõnis Leissoo

Paljud, kes on arvutiga rohkem kokku puutunud, teavad enam-vä­hem, millest jutt käib. Sõna ei saagi otseselt tõlkida, sest „kor­puse muutmine” ei ütle just pal­ju. Selle alla liigitatakse nii PC korpuse kui lisaseadmete moonutamist, nt plek­si­klaasist akna või mõne ventilaatori lisamist. Enamikele ko­dumaistele huvilistele aga kahjuks tundub, et see ongi kõik, või arvatakse muud nipid liiga raskeks. Järgnevalt siis väike ülevaade.
 

Kodumaine looming

Eestis on casemodding alles lapsekingades ja mainimisväärt töid ei ole seetõttu väga palju. Siiski, asi levib: viimasel võrgupeol Lauluväljakul oli näha arvukalt entusiaste, kes viitsisid asja kätte võtta. Näiteks üks noor­mees võttis vaevaks ehitada PC korpusele veel teine kiht ümber. Väga o­ma­pä­rasest materjalist, nimelt rihveldatud plekist.
Nagu selgub, võib pealtnäha tavaliste vahenditega - aken, ventilaator, värviline valgus - väga kenasid tulemusi saada. Värvimistöögi võib mul­jet avaldavaid vaatepilte luua. Pildil on musta kesta külje peal väga detailne rohekates toonides inim­nägu. Hästi valitud värvid ja täpne töö, muidugi oli ka hea idee vajalik (nägu pärineb arvutimängust Sys­tem Shock 2 - toim).

Laia maailma leiutised

Eestis leiab ise ehitatud korpuseid vaid üksikuid, ent välismaal seevastu on neid rohkem kui küll. Kuna mujal on case­modding rohkem arenenud ja sellega tegelevaid inimesi samuti palju, on ka originaalseid tulemusi roh­kem.
Välismaal on „lihtsate” täienduste aeg suures osas lõppemas ja seetõt­tu on galeriisid palju huvitavam jälgida kui enne. Teiste seas paistavad sil­ma vanade seadmete korpuste sisse pandud PC, unikaalsed vesi­jahutus­süsteemid, mitmesugustest materjalidest (puu, pleksiklaas, vanad ar­vuti­­jupid jne) iseloodud korpused... Omapäi ehitamisel on eeliseks, et ei pea järgima mitmeid standardeid, võid juppe paigutada, kuidas meeldib; kom­ponentide suurus määrab siiski mõned parameetrid. Miinuseks on ikka töö raskus, aga kui oled juba midagi teinud, tead seda „ise tehtud, hästi teh­tud” tunnet. Imeline!

Lisaseadmed

Levinud on ka lisaseadmete välimuse muutmine. Tihti võib kohata vär­vitud klaviatuure, hiiri, isegi monitore. Huviliste lemmikvidinaks on siinko­hal valgusdiood (LED, light emitting diode). Klaviatuuridel vahetatakse ro­helised tulukesed siniste vastu, optilistel hiirtel pannakse punaste val­gus­dioodide asemele sinised... Hiire täpsus küll sellega väheneb, aga ilus on ju :)
Oma lauapealse ilmestamiseks tehakse ka täitsa uusi asju. Hea näide on helendav hiirepadi. Paljud ülekiirendajad panevad korpusesse mitmeid jahutajaid, et süsteemi temperatuuri mõistlikkuse piirides hoida. Nende kontrollimiseks ehitatakse fan­buse (lülitipaneel ventilaatorite sisse-välja lülitamiseks). Kõige tegijamad elektroonikud aga koostavad keeratavate nuppudega kontrollpaneeli, et saaks sujuvalt jahutite kiirust ja lärmakust muuta.
Casemod on huvitav ning ligitõmbav tegevus, võimalusi leidub piiritult. Kui töö on hästi tehtud, saadab seda kindlasti tunnustus erialainimestelt. Kellel viitsimist ja kannatust, hakaku julgelt meisterdama ja tundku rõõmu arvutisüsteemile isetehtud lisadest.

Algusest

Nagu paljudel juhtudel, tuleb seegi maa­nia või mood meile Ameerikast. Case­mod pärineb arvuti ülekiirendajate (overclock) seast. Selline tegevus tekitab hunniku temperatuuriga seonduvaid probleeme, mis tõid kaasa PC korpuse disaini või kuju muutmise parema jahutuse eesmärgil. Tehti iga­suguseid täiendavaid avasid lisajahutusele jne.
Ameerikas tehtud turu-uuringust oli selgunud, et inimesi on klas­sikaline arvutikorpuse välimus ära tüüdanud. Esimesi firmasid, kes arvuti välimust radikaalselt muutis ja sellega läbimüüki suurendas, on Apple Ma­cin­tosh. Kuid fanaatikutele jäi sellestki väheseks. Et mitte sarnaneda teistele, kes tavalisi halle arvuteid kasutasid, hakatigi korpusi värvima.
Järgmiseks kujunes välja grupp inimesi, kes hakkasid oma arvuteid ka teistele vaatamiseks esitama. Leidus neid, kes tundsid riistvara üsna hästi ja et ennast siis esile tuua, hakati korpustesse lisama avausi - näiteks ple­ksiklaasist aknaid. Muidu on kuidagi kahju, et ostad kalli videokaardi või eriti võimsa protsessori cooleri ja paned selle kasti peitu. Või siis ehitad vesijahutuse ning ei saa seda hiljem teistele näidata. Ja et sisemust oleks paremini näha, pandi korpusesse valgustusi.
Modifitseerimisi hakkasid üle elama ka muud arvutiosad nagu monitor, klaviatuur, hiir ja hiirematt. Neid värviti ja varustati erinevate valgusdioo­didega, mis andis pimedas üsna ilusa efekti. Kõik see tõi kaasa uusi äri-i­deid. Hakati müüma casemod-komplekte, neoonlampe, UV- lampe, erine­vaid tööriistu, pleksisklaasi tihendeid jne. Tööriistadeks kasutatakse tava­liselt trelle, millega auke puurida, tikksaage, millega auke saagida; kõlba­vad ka tavalised käsipuurid ja -saed (eeldatavalt rauasaed). Aukude ääred ja muud konarused tuleks siledamaks lihvida, et need mõnda seadet ei vi­gastaks ning lihtsalt ilusam vaadata oleks. Viilitud ääred võiks ka liivapa­beriga viimase lihvi andmiseks üle käia.
Kõige parem tööriist on minidrell, sellega tehakse ära kõik vajalik (vii­limine, puurimine, lõikamine, lihvimine, poleerimine jm). Nende kohta on infot veebi­aadressil www.dremel.com
Eesti varustatus kõikvõimalike case­modiks vajalikuga on pehmelt öel­des halb. Kui tahad ikka midagi korralikku või ainulaadset teha, peab vas­tavaid asju kuskilt mujalt tellima või tooma. Meil pole selline tegevus eriti levinud ja see ongi üks põhjus, miks ma korpuste modifitseerimisest kir­jutan. Enne tööga pihtahakkamist peab ehitus- ning elektroonikapoodides käima ning piiluma, mida seal leidub ja mis oleks kasulik.
Korpuse kallale minnes peab juba varem olema kõik väga täpselt välja mõeldud, mida ja kuidas teha. Tulemus peaks olema võimalikult ainulaad­ne ja en­nekõike sel­line, mis sulle meeldib. Läbimõtlemata tegutsema asu­des võib tulemuseks olla midagi sellist, mis on isegi häbi näidata. Kõige parem oleks mõtted paberile panna või, veel parem, arvutis oma nägemu­sest 3D kujutis luua. Mõõtude ja muu vajalikuga.
Inspiratsiooni saamiseks tuleks läbi kammida võimalikult palju teema­kohaseid veebilehti ja vaadata pilte erinevatest töödest. Neid leiate väga palju, tippides Google’i otsingumootorisse sõna casemod. Eestis on valmi­mas isegi ala hõlmav lehekülg, millest kohe kindlasti varsti kuulete.
Casemod pole ainult korpuse ilustamine, millegi unikaalse loomiseks on vaja mõningast kunstilist annet. Tegevus on kindlasti väga hea inimestele, kes päevad läbi pimedas istuvad, virvendava monitori ees, ja muudkui klaviatuuri klõbistavad. Modides lähed ikka tavaliselt vahelduseks värske õhu kätte, pead pausi, puhkad...
Muudetud korpusi on ka müügil, kuid need pole jälle midagi ainulaad­set. Kõige parem on ikka ise teha, ükskõik kui halvad oskused ja vahendid ka poleks. Elektrita tööriistadega saab tavaliselt isegi palju ilusama ja kva­liteetsema tulemi (siin kehtib vanasõna: kaua tehtud, kaunikene).
Mõned aastad tagasi nähti Eestis võrgupidudel ainult halle arvuteid, ük­sikutel neist olid korpusel mingid kleebised. Sellel aastal oli aga suur rõõm näha suhteliselt palju korpusi, mille kallal eelnevalt vaeva nähtud. Kindlas­ti on paljudel ka kodus mõni selline korpus, mida ta pole jõudnud kellelegi demonstreerida ning mis vajab veel viimaseid lihve. Võrgupeol olnud mo­ditud korpuste pilte näete ka käesolevat artiklit illustreerimas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.