Komponendid | AM.ee

Komponendid

Mälud, graafikakaardid ja muud jupid.


TalTechi elektroonikainseneride tudengiprojektina valmis prototüüp Eesti lennundustööstusele

Laura Kõrgmaa. Foto: Johan Hallimäe

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tudengiprojekti raames valmis riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava bakalaureuse tudengitel prototüüp lennujuhtimise irdtornide videopildi viite mõõtmiseks.

Projektiõppes osalenud Laura Kõrgmaa, Anee Mändmets, Karl Paabut ja Auris Prääm töötasid koos rahvusvahelise ettevõtega Adacel Technologies Estonia välja prototüübi seadmest, mis mõõdab virtuaalse lennujuhtimistorni videopildi viidet.

Aasta metalalbumi tiitliga pärjatud elektroonikainsener Endrik Salak: minu töö on nutikate lahenduste väljatöötamine

TalTechi IT-teaduskonna riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava vilistlane Endrik Salak. Foto: Taaniel Malleus

TalTechi IT-teaduskonna riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava vilistlane Endrik Salak töötab Bolti IoT meeskonnas peaelektroonikainsenerina ja tegutseb solistina metal-bändis Surgent. Kuidas langetas Endrik oma erialavaliku – valides muusika ja IT vahel – ja miks ta soovitab just elektroonikat õppida?

Logitech G tõi välja oma uued voogedastusvahendid

Logitech G

Mängijatele loomevõimaluste andmiseks tõi Logitech välja oma uued tooted Yeti GX, Litra Beam LX ja Yeti Orb.

Logitech G, Logitechi haruettevõte ning mängutehnoloogia ja -varustuse juhtiv arendaja tõi välja kolm uut tipptasemel toodet, mis tõstavad mängu- ja voogedastuskogemuse uuele tasemele: kaks uut mikrofoni Logitech G Yeti GX ja Logitech G Yeti Orb ning uue valgustuse Logitech G Litra Beam LX.

Raport: Eesti ettevõtetel on globaalset potentsiaali kiipide disainimises ja testimises

Foto: Rafał,Pixabay

Foto: Rafał,Pixabay

Vajadus kiipide järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult ning eksperdid näevad Eesti ettevõtete jaoks avanevaid võimalusi kiibidisainis ja verifitseerimises ning kiipide turvalisuse testimises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad: hetkeseis ja väljavaated”.

Kiipide ülemaailmseks turumahuks hinnatakse umbes 550 miljardit eurot ning 2030. aastaks prognoositakse valdkonna kasvu triljoni euroni.

Garmin tõi välja uued GPS-iga jalgrattakompuutrid

Garmin tõi turule uusimad sarjade Edge 540 ja Edge 840 GPS-rattakompuutrid, mis hõlmavad laia valikut soorituspõhiseid treeningmõõdikuid (sealhulgas iga jalgratturi isiklike eesmärkide saavutamiseks mõeldud juhendamine), täiustatud navigatsiooni, ühendatud funktsioone ja palju muud, mis aitavad jalgratturitel oma eesmärke saavutada. Täiustatud kompaktsed rattakompuutrid pakuvad ülevaadet jõudlusest, uuendatud kaardistamisvõimalusi, päikeseenergia abil laadimist ja palju muud.

Ensto avas Eestis ainulaadse elektritestimiskeskuse

Foto: Raigo Pajula

Rikkekindla jaotusvõrgu komponente ja elektrivõrgu automatiseerimisseadmeid tootev Ensto avas Eestis ainulaadse kõrgepingeseadmete testimiskeskuse, mille abil saab ennetada kuni 80% kõrgepinge võrgus toimuvatest riketest.

300 000 eurot maksma läinud testimiskeskus on varasemast kordades täpsem ja aitab üles leida ka mikrodefektid, mis avalduksid alles pikema aja pärast. Kõrgepingerikete kontekstis tähendab see, et ära jääb sadades kordades kallim elektrivõrgu rikete parandamine ning laiem ühiskondlik kahju, mis tekib elektriühenduse ajutisest katkemisest.

E-riigi valimiste statistikat: kui palju IT-ressurssi kasutati?

Foto: (CC) Sophia Nel / Pixabay

Valimistel antud hääled on nüüdseks kokku loetud, aga kui palju arvuteid, printereid ja teisi tehnilisi lisaseadmeid Riigikogu valimiste läbiviimiseks vaja läks? Valimiste korraldajad annavad sellest nüüd ülevaate.

"Valimisjaoskondi ja asukohti, kus sel korral sai hääli anda, oli Eestis kokku 448. Kõikide asukohtade peale kokku kasutati 1500 arvutit, 220 printerit, 650 triipkoodilugejat ja lisaks ka väikeseadmeid," selgitas Riigi IT Keskuse (RIT) valimiste projektijuht Priit Paltmann, kes rääkis, et jaoskondade arvutipark läbis ka uuenduskuuri.

Tehnoloogiaekspert: "Elektroonikainseneride puudus viib Eesti stagnatsiooni"

Foto: erakogu

Elektroonikainsener Alari Rotka ütleb, et tema erialal on kõige olulisem järjekindlus ja tehniline taip. “Paljud noored ei julge elektroonikaga seotud erialasid ülikoolis valida, sest kardavad reaalainetega hätta jääda. Tegelikult ei pea olema elektroonika mõistmiseks matemaatikageenius. Oluline on tunda huvi, kuidas üks või teine asi töötab,” julgustab ta.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.