Kui kardad viiruseid ja nuhkimist ning usud, et mobiilidesse on viiruseid juba üsna lihtne sokutada, siis hangi mobiilile viirusetõrje või kasuta Androidi asemel mõnda muud mobiiliplatvormi, kõlab lihtne soovitus 2012. aasta viirusteülevaadet vaadates. Androidi osa mobiiliviiruste ja pahalaste levikus jõudis eelmisel aastal rekordkõrgustesse: 2012. aasta mobiilsest pahavarast moodustas Androidi-vastane osa 94% (võrdluseks: 2011. aastal oli see näitaja 65%).

Kaspersky andmetel olid petturite seas kõige populaarsemateks Androidi kahjuriteks SMS-troojalased. Teisel kohal asuvad Plangtoni ja Hamobi moodulid. Plangton on reklaamimoodul, mis teeb lisaks ka väikseid sigadusi, näiteks vahetab mobiilibrauseril avalehekülje. hamob on pealtnäha tavaline mobiiliäpp, kuid peale installi selgub kasutaja hämminguks, et see näitab vaid reklaame. Osad rakendused näivad olevat Androidi nn turvaäppid kõlavate "Security Suite" nimedega, kuid tegelikult on vastupidi - troojalased või infonäppajad.

Küber-ukse taga kangutatakse aina rohkem. Lausa kordades rohkem. 2012. aastal kasvas avalikustatud andmelekete arv maailmas 40 protsenti ja see mõjutas rohkem kui 160 miljonit inimest, selgub KPMG globaalsest uuringust Data Loss Barometer 2013. Ettevõtete andmekao juhtumitest moodustavad enamiku tahtlikud ründed, mille osakaal on kasvanud kahe aastaga ligi seitse korda, teatas KPMG Baltics OÜ.

TTÜ saatis lühiintervjuu nõuannetega, kuidas elektroonikaga külmas toime tulla, et seadmed ikka terveks jääksid. Küsitleti TTÜ arvutitehnika instituudi professor Gert Jervanit.

* Millised on enimlevinud vead tehniliste seadmete – mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti, digifotokas – kasutamisel külma ilmaga?

Mobiiltelefonide, digikaamerate ja teiste elektroonikaseadmete suurim vaenlane ei ole mitte niiväga ekstreemne külm, vaid pigem järsud temperatuurikõikumised. Pikemalt õues viibides tungib niiske õhk seadmesse ning moodustab seadme sees mikroskoopilisi jääkristalle. 

Laste mänguasjad on läinud juba nii heaks ja professionaalseks, nii et kas meil on mõtet osta kalleid luure- ja valveseadmeid, äkki sobivad isetehtavad kopteridki?

Nii see peaaegu ongi. Arduino-laadsed litsentsivabad komplektid aitavad teha lisaks lõbusatele mänguasjadele ka professionaalseid patrullivaid droone, valve- ja vaatlusseadmeid.

Arducopter on nelja propelleriga nn kvadrokopter, mille ehitus on täielikult „avatud lähtekoodiga“ ehk nii füüsilised detailid kui kaasatulev tarkvara on vabalt kopeeritav Creative Commons 3.0 litsentsiga tingimusel, et selle põhjal arendatavad tooted on samuti sama litsentsiga.

Analoog-videovalve oli aastaid tagasi ainuke võimalik turvalahendus. Nüüd enam mitte. Eelistused kalduvad digitaalse valvesüsteemi kasuks, nii nagu digitaalne on muudeski valdkondades analoogset kõrvale tõrjumas. Saksa turvasüsteemide tootja Mobotix saatis AM-ile analoog- ja digitaalsete süsteemide võrdluseks kümmekond soovituslikku punkti, millele võiks mõelda enne videovalvesüsteemi paigaldamist.

Detailselt ja HD kvaliteediga salvestavad megapiksel-IP-kaamerad. Analoogtehnoloogiaga on otseülekanne kuni 0,4 megapikslit ja salvestatud pilt reeglina vaid 0,1 megapikslit (CIF). Megapikslised IP-võrgukaamerad on aga 3,1 megapikslise pildisensoriga ja lindistavad umbes 30 korda detailsemalt kui analoogtehnoloogiaga kaamerad.

Vene päritolu turvatarkvarafirma Kaspersky Lab avalikustas äsja aruande uuringu kohta, mis käsitleb mastaapset küberkurjategijate korraldatud eri riikide diplomaatiliste, valitsus- ja teadusasutuste jälitamise kampaaniat üle maailma koodnimega Red October ehk Punane Oktoober.

Kurjategijate eesmärk oli saada salainfot, mis avaks ligipääsu arvutisüsteemidele, isiklikele mobiilseadmetele ja korporatiivvõrkudele ning aitaks koguda geopoliitilisi andmeid. Põhirõhk oli suunatud endise NSV Liidu vabariikidele, Ida-Euroopa riikidele ning mitmele Kesk-Aasia riigile. Muuhulgas sattusid rünnaku alla ka Läti ja Leedu diplomaatilised esindused, Eesti esinduste ründeid ei leitud.

Eesti lahendab turvalise identiteedi probleeme internetis Euroopa Liidu rahastatud kolmeaastases projektis FutureID. Selles osaleb lisaks Eestile veel 18 partnerit kokku 11 riigist.

Turvalisi elektroonilisi isikutunnistusi (eID) antakse välja paljudes Euroopa Liidu riikides, aga igapäevaselt kasutatakse neid väga vähe. Sertifitseerimiskeskuse infotehnoloogia arendusosakonna juhataja Urmo Keskel näeb Future-ID projektis suurepärast võimalust Eestis ID-kaardi ja Mobiil-ID rakendamise edukat kogemust jagada ka teistele Euroopa riikidele.

Samas võimaldab projektis osalemine saada ka laiemat kogemust ning viia läbi tehnoloogilisi katsetusi, mida saaks õnnestumise korral seejärel Eestis kasutusele võtta.

Juhul, kui vana iPad või iPhone ei vasta enam soovitud nõuetele ning plaanis see maha müüa või lihtsalt ära anda, tekib probleem - isiklikud fotod, e-kirjad, kontaktid ja kogu muu sisu on sees.

Võimalus on ka ära visata, ent jälg jääb ikka kuhugi maha ning tehaseseadete taastamine ei ole piisav.

Kuigi rakenduse kustutamisel ei ilmu need enam menüüsse, jäävad need endiselt välkmällu, kus teatud vahendite abil saab andmed taastada. Kasutades aplikatsiooni ProtectStar iShredder Pro saab seda ära hoida.

ProtectStar iShredder kirjutab üle seadme kogu vaba mahu kuni 50 korda ning seda on võimalik iPadi installida isegi pärast tehase seadete taastamist. 

Viirusetõrje ja turvatarkvara tootja Kaspersky Lab annab lühinõuande, kuidas ära tunda petukirja, mis üritab teilt infot välja õngitseda või pahavarasaidile juhtida.

Petukirja saab tuvastada järgnevalt.

Baltimaades ähvardas veebis nakatumise oht keskmiselt iga kolmandat arvutikasutajat vähemalt korra kvartali jooksul. Sellised andmed saadi Kaspersky Labi ohtude pilvemonitooringu Kaspersky Security Network (KSN) abil.

Suurimasse ohtu sattusid viimase kolme kuu jooksul Leedu arvutikasutajad: neist puutus kahjurkoodiga kokku 33,5% (riik hõivas maailma edetabelis 23. koha), järgnes Läti 31,7%-ga (34. koht) ja siis Eesti 30,1%-ga (39. koht). Selle näitaja poolest kuuluvad kõik kolm riiki Kaspersky Labi klassifikatsiooni järgi riskirühma.