Vene päritolu turvatarkvarafirma Kaspersky Lab avalikustas äsja aruande uuringu kohta, mis käsitleb mastaapset küberkurjategijate korraldatud eri riikide diplomaatiliste, valitsus- ja teadusasutuste jälitamise kampaaniat üle maailma koodnimega Red October ehk Punane Oktoober.

Kurjategijate eesmärk oli saada salainfot, mis avaks ligipääsu arvutisüsteemidele, isiklikele mobiilseadmetele ja korporatiivvõrkudele ning aitaks koguda geopoliitilisi andmeid. Põhirõhk oli suunatud endise NSV Liidu vabariikidele, Ida-Euroopa riikidele ning mitmele Kesk-Aasia riigile. Muuhulgas sattusid rünnaku alla ka Läti ja Leedu diplomaatilised esindused, Eesti esinduste ründeid ei leitud.

Eesti lahendab turvalise identiteedi probleeme internetis Euroopa Liidu rahastatud kolmeaastases projektis FutureID. Selles osaleb lisaks Eestile veel 18 partnerit kokku 11 riigist.

Turvalisi elektroonilisi isikutunnistusi (eID) antakse välja paljudes Euroopa Liidu riikides, aga igapäevaselt kasutatakse neid väga vähe. Sertifitseerimiskeskuse infotehnoloogia arendusosakonna juhataja Urmo Keskel näeb Future-ID projektis suurepärast võimalust Eestis ID-kaardi ja Mobiil-ID rakendamise edukat kogemust jagada ka teistele Euroopa riikidele.

Samas võimaldab projektis osalemine saada ka laiemat kogemust ning viia läbi tehnoloogilisi katsetusi, mida saaks õnnestumise korral seejärel Eestis kasutusele võtta.

Juhul, kui vana iPad või iPhone ei vasta enam soovitud nõuetele ning plaanis see maha müüa või lihtsalt ära anda, tekib probleem - isiklikud fotod, e-kirjad, kontaktid ja kogu muu sisu on sees.

Võimalus on ka ära visata, ent jälg jääb ikka kuhugi maha ning tehaseseadete taastamine ei ole piisav.

Kuigi rakenduse kustutamisel ei ilmu need enam menüüsse, jäävad need endiselt välkmällu, kus teatud vahendite abil saab andmed taastada. Kasutades aplikatsiooni ProtectStar iShredder Pro saab seda ära hoida.

ProtectStar iShredder kirjutab üle seadme kogu vaba mahu kuni 50 korda ning seda on võimalik iPadi installida isegi pärast tehase seadete taastamist. 

Viirusetõrje ja turvatarkvara tootja Kaspersky Lab annab lühinõuande, kuidas ära tunda petukirja, mis üritab teilt infot välja õngitseda või pahavarasaidile juhtida.

Petukirja saab tuvastada järgnevalt.

Baltimaades ähvardas veebis nakatumise oht keskmiselt iga kolmandat arvutikasutajat vähemalt korra kvartali jooksul. Sellised andmed saadi Kaspersky Labi ohtude pilvemonitooringu Kaspersky Security Network (KSN) abil.

Suurimasse ohtu sattusid viimase kolme kuu jooksul Leedu arvutikasutajad: neist puutus kahjurkoodiga kokku 33,5% (riik hõivas maailma edetabelis 23. koha), järgnes Läti 31,7%-ga (34. koht) ja siis Eesti 30,1%-ga (39. koht). Selle näitaja poolest kuuluvad kõik kolm riiki Kaspersky Labi klassifikatsiooni järgi riskirühma.

(Arvutimaailm 6/12)

Mälupulki ja kõvakettaid unustatakse pidevalt igale poole ripakile, seda teevad väikefirmade raamatupidajad ja riigikogu liikmed. Selleks, et mitte muretseda infolekke pärast, on iStorage´il seeria PIN-klaviatuuriga kaitstud kaasaskantavaid salvestusseadmeid.

(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.

Tele2 Eesti hakkab sellest nädalast esimese mobiilioperaatorina pakkuma valveseadmeid, mida saab kasutada ükskõik millise toimiva SIM-kaardiga.

“Seadmed kas saadavad sõnumi, pildi või video häire kohta inimese telefonile või meilile ning selleks ei pea iga kuu turvafirmale kümneid eurosid maksma,” ütles Tele2 Eesti arendusdirektor Tarmo Osman ja lisas, et Eesti turvaturul on lihtsale ja odavale lahendusele veel ruumi küllaga ja mobiilioperaatorina saab Tele2 pakkuda kõige odavamat jooksvat teenust.

(Arvutimaailm 10/11)

Turvaline keskkond peab mitte ainut olema, vaid ka näima turvalisena. Turvaparanoik teab, et „mustad nimekirjad“ kaitsevad teda efektiivselt terroristide eest,  tarbib oma 100 ml vedelikku ära ammu enne lennujaama turvakontrolli ja installeerib arvutisse Kaspersky Interet Security 2012.