UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.

Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.

Kõik nuhivad ja meie nutiseadmed on tiined erinevate riikide, rühmituste ja organisatsioonide piilutarkvarast. Seega aina rohkem tekib huvi ka selliste telefonide vastu, mis oleks veelgi läbipastvama sisuga, samas veelgi pealtkuulamiskindlad ja veelgi turvalisemad.

Isegi siis, kui keegi töötava telefoni pihta paneb.

Saage tuttavaks: siin on kaks juhuslikult peaaegu sama nimega telefoni Blackphone Hispaaniast ja Boeing Black USA-st.

Aina populaarsemaks muutuva virtuaalraha laiemat levikut takistab regulatsioonide puudumine, pettuste ja rahapesu oht ja „mullid“, mis tingib pankade äraootava suhtumise ning virtuaalraha edasine käekäik sõltub eriti just USA järelevalveorganite hoiakutest, leiab KPMG Internationali analüüs The Social Banker v2.0.

Paljud järelevalveasutused on jälginud uute valuutade arengut murega, tuues esile, et süsteemid võivad olla vastuvõtlikud rahapesule, terrorismi rahastamisele ja pettustele. Esimesi samme valdkonna reguleerimiseks astuti USA-s: mullu märtsis avaldas Financial Crimes Enforcement Network (FinCen) juhised, mis proovisid luua selgust digitaalraha haldamises. Kuna USA regulaatoreid võetakse mujal maailmas eeskujuks, siis tõenäoliselt allutatakse mitmed virtuaalrahad peagi samadele reeglitele, mis kehtivad tavapärastele maksevahenditele, märgitakse analüüsis.

AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

^{Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net}

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.

D-Linki uus salasilma-kujuline kerajas valvekaamera ei ole mõeldud auto numbrimärkide lugemiseks või kurikaelte nägude tuvastamiseks. Ühes korralikus inseneriperekonnas ei jälgita järeltulevat põlve lihtlabaste beebimonitoridega, mis on nii eelmine sajand. Ka beebijälgija peab olema moodne, ühenduma kodusesse traadita võrku, pakkuma ligipääsu üle pilveteenuse ja olema juhitav mobiililt või tahvlilt üle maailma. Ja mitte ainult inseneriperekondades - kõigis perekondades on tehnikaga varsti nii, et lisaks külmkapile-triikrauale käib ka beebimonitor üle Interneti.

Kaspersky Labi eksperdid analüüsisid 2013. aasta jooksul toimunud arvutiohtude arengut ja tuvastatud pahategijaid, mis nende viiruseotsinguvõrku möödunud aastal kinni jäid. Näiteks Kaspersky Labi töödeldavate pahavarade arv on aastaga suurenenud 1,5 korda, jõudes 315 000-ni päevas.

Vähemalt kord aastas langes rünnaku ohvriks 41,6% arvuti- ja mobiilseadmekasutajatest üle maailma.

Peamisteks veebiohuallikateks tunnistati Venemaa ja USA: 45% 2013. aasta veebirünnakuid tehti nimetatud riikides paiknevate pahavararessurssidega.

Et järgmisel aastal skimmeriga raha pihta ei pandaks ega küberruumis arvet pahalased ei tühjendaks, selleks polegi palju vaja, et end esmatasandil turvata. Siin on mõned nõuanded ja vahendid, et end ise aidata. Kui aga mõni suur valitsusasutus tahab piiluda isiklikku telefoni või arvutisse, siis ei pruugigi muud väga head rohtu olla, kui käituda viisakalt ja/või netist loobuda. Nõuanded on kasperskylt, Briti valitsuselt, AM arhiivist ja Arvutikaitse.ee-st.

Nii nagu igal aastal, ei pääse ka seekord Jõuluvana kõrgtehnoloogilisest jälgimisest. NORAD on üles sedanud kodulehe, kust saab vaadata, kus kingijagaja hetkel asub. Veel on aega, aga varsti on ta ka siin kohal. 

Eesti ID-kaart ei ole enam üksi. Uuenenud ID-tarkvaraga saab nüüd lisaks traditsioonilisele DDOC-vormingule anda allkirju ka BDOC-vormingus. See tähendab näiteks seda, et ID-kaardi tarkvaraga saab .bdoc failide allkirjastamiseks kasutada ka Soome ID-kaarti.

Eile andsid Eesti ja Soome peaministrid BDOC-vormingus allkirja kahe riigi IKT-koostöömemorandumile, millega Soome hakkab arendama riigi infokiirteed Eesti X-tee baasil.