Maailma Majandusfoorum avaldas aprillis taas oma iga-aastase aruande IT olukorrast, mille väljaandmist toetab Cisco. Selleaastane raport aitab selgust saada, kuhu areneb nn kõige Internet (Internet of Everything, IoE) ning kuidas IP võrgud aitavad suurtest andmemassiividest ehk Big Datast kasu saada.

Traditsiooniliselt avaldati ka riikide IT-võimekuse edetabel, mida juhib Soome. Eesti tõusis 22. kohalt 21. kohale.

Eile toimunud IT-konverentsil arutleti selle üle, kuidas küberturvalisus mõjutab nii eraisikuid kui ettevõtteid ja mida on meil küberkriminaalidelt õppida.

ByteLife’i korraldatud konverentsil koostöös Cisco ja EMCga arutlevad parimad IT-spetsialistid selle üle, kuidas küberkriminaalid kasutavad ära ettevõttete nõrkuseid kiirelt arenevas IT maailmas. Küberkurjategijad on halastamatud õpetajad, kelle tegevus juhib teravalt tähelepani turvalisusega seotud kitsaskohtadele.

8. aprillil saab uuendada oma arvutit - kes läheb üle Windows XP pealt, kes Windows 8.1 pealt uuenenud operatsioonisüsteemile. Microsoft esitles segadusttekitava nimega uuendust Windows 8.1 Update, mis tegelikult on Windows 8.1 uuendus, Windows 8.1 ise aga tuli välja juba eelmise aasta oktoobris.

Vaevalt et nüüd muidugi vanad masinad suudavad Windows 8.1 Update´i kõik jooksutama hakata, aga Microsoft on vähemalt selles suunas pingutanud: uuendus lepib vaid 1 GB mäluga ja 16 GB suuruse kõvakettaga.

Alles see oli, kui testisime Getaci kestvustahvlit, nüüd oli aga testimislaual veelgi tõsisem isend - tahvliks käänatav Getaci sülearvuti V110.

Mutta ja sodi sisse minemisel torkab Getaci uue kestvus-sülearvuti puhul kõigepealt silma kaks olulist asja. Esiteks - auke ja urkeid, kuhu verd, pori ja higi kinni jääks, on palju. Süvistatud kruvipesad, luukide eendid ja vahed on kõik head mustusekogujad. Aja siis pärast muda ja baktereid noaotsaga kruvisüvenditest taga nagu narr... Veel üks uus asi, mis silma torkab, on aga põhja all asuv kaamera. Ja muidugi kaal – tegemist on suhteliselt kerge kestvusarvutiga. Väidetavalt kergeima tahvliks konverteeruva arvutiga üldse.

Sülearvuti on kasutatav ka tahvlina, kui ekraan käänata teistpidi klaviatuuri peale.

Cisco Systems Eesti juht Lauri Makke selgitab uue kolmeastmelise pahavaratõrje tööpõhimõtteid.

Pahavara loojad on tõrjepakkujatest alati mitu sammu ees ja tänased internetis hiilivad ohud on sedavõrd tegusad, et nendega võitlemine nõuab kombineeritud lahendusi. Iga päevaga tuleb võrku suur hulk seadmeid juurde, süsteemid on väga keerulised ja taustal käib pahavara loojate vilgas arendustegevus.

Teiselt poolt on palju ka turvaprobleemidega tegelejaid. Näiteks Cisco on lisanud oma praegustele turvalahendustele kolmeastmelise turvamudeli Advanced Malware Protection, mille käigus riske hinnatakse ründe eel, selle ajal ja pärast rünnet. Analüüsime ainsana katkematult kogu infrastruktuuri: pilve, arvuti- ja mobiilivõrku ühendatud, lõppkasutaja seadmeid ning virtuaalkeskkondi.

UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.

Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.

Kõik nuhivad ja meie nutiseadmed on tiined erinevate riikide, rühmituste ja organisatsioonide piilutarkvarast. Seega aina rohkem tekib huvi ka selliste telefonide vastu, mis oleks veelgi läbipastvama sisuga, samas veelgi pealtkuulamiskindlad ja veelgi turvalisemad.

Isegi siis, kui keegi töötava telefoni pihta paneb.

Saage tuttavaks: siin on kaks juhuslikult peaaegu sama nimega telefoni Blackphone Hispaaniast ja Boeing Black USA-st.

Aina populaarsemaks muutuva virtuaalraha laiemat levikut takistab regulatsioonide puudumine, pettuste ja rahapesu oht ja „mullid“, mis tingib pankade äraootava suhtumise ning virtuaalraha edasine käekäik sõltub eriti just USA järelevalveorganite hoiakutest, leiab KPMG Internationali analüüs The Social Banker v2.0.

Paljud järelevalveasutused on jälginud uute valuutade arengut murega, tuues esile, et süsteemid võivad olla vastuvõtlikud rahapesule, terrorismi rahastamisele ja pettustele. Esimesi samme valdkonna reguleerimiseks astuti USA-s: mullu märtsis avaldas Financial Crimes Enforcement Network (FinCen) juhised, mis proovisid luua selgust digitaalraha haldamises. Kuna USA regulaatoreid võetakse mujal maailmas eeskujuks, siis tõenäoliselt allutatakse mitmed virtuaalrahad peagi samadele reeglitele, mis kehtivad tavapärastele maksevahenditele, märgitakse analüüsis.

AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

^{Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net}

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.

D-Linki uus salasilma-kujuline kerajas valvekaamera ei ole mõeldud auto numbrimärkide lugemiseks või kurikaelte nägude tuvastamiseks. Ühes korralikus inseneriperekonnas ei jälgita järeltulevat põlve lihtlabaste beebimonitoridega, mis on nii eelmine sajand. Ka beebijälgija peab olema moodne, ühenduma kodusesse traadita võrku, pakkuma ligipääsu üle pilveteenuse ja olema juhitav mobiililt või tahvlilt üle maailma. Ja mitte ainult inseneriperekondades - kõigis perekondades on tehnikaga varsti nii, et lisaks külmkapile-triikrauale käib ka beebimonitor üle Interneti.