28. juunil 2025 jõustub Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv, mille eesmärk on muuta tooted ja teenused paremini kättesaadavaks ka erivajadustega inimestele. Paljud tooted, teenused ja informatsioon on liikunud veebi, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu digitaalsele ligipääsetavusele.

SEB tarkvaraarendaja Tatjana Kadak selgitab, mis on digitaalne ligipääsetavus, miks see on oluline ja milline on digitaalselt ligipääsetav rakendus või veebileht.

Tänapäeval puutuvad kõik kokku õngitsuskirjadega – pettur püüab ohvrit kavalate nippide abil manipuleerida oma andmeid jagama. Kuidas neid e-kirju ära tunda?

Õngitsuskirjad on laialt levinud ja petturid lähevad nende koostamisel aina teadlikumaks. “Õngitsuskirja iseloomustab üleskutse millelegi klõpsata, näiteks mõnel kahtlasel lingil või manusel,“ selgitab Riigi IT Keskuse IT-abi vanemspetsialist Merle Kappak petuskeemi olemust.

^{Pilt: Lora mudel, Realistic Vision V6.0 B1, Stable Diffusion}

Küberpettuste ja küberkuritegude hulk on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud ning tihti saavad kurjategijad rahale ja andmetele ligi just kasutajate nutitelefonide kaudu. Täielikku kaitset pole küll võimalik saavutada, kuid paari ohutusmeedet rakendades on võimalik ohvriks sattumise tõenäosust oluliselt langetada. Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitab, mida tasub silmas pidada ja kuidas end kaitsta.

^{Foto: Egert Kamenik}

Täna algas Tallinnas rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2024. NATO, valitsuste, akadeemiliste ringkondade ja erasektori tippeksperdid arutlevad selle üle, kuidas kasutada viimaseid teadustöid ja tehnoloogilisi uuendusi meie riikide kaitsmiseks küberohtude eest.

Eelmisel aastal saatis Telia oma klientidele tehisintellekti toel enam kui 300 000 äikese eest hoiatavat SMS-i. Kuna tänavune äikesehooaeg on peagi algamas, asub ettevõte taas inimesi võimalike äikesekahjude eest hoiatama.

Koos soojade ilmade saabumisega jõuab kohale ka äikesehooaeg, mis ohustab igal aastal koduelektroonikat ülepingest tekitatud kahjudega.

Kuigi ainuüksi eelmisel nädalal blokeerisid Telia turvafiltrid ligi miljon peamiselt USA, Poola ja Kanada territooriumilt tulevat küberrünnakut, on Eestis aina rohkem neid ettevõtteid, kes peavad küberkuriteo ohvriks langemist ebatõenäoliseks. 

Selle aasta alguses tõusis järsult eestlaste pihta suunatud küberrünnakute hulk ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga esineb ohte ühe kasutaja kohta ligi viis korda rohkem, selgub Elisa Netivalvuri jaanuari, veebruari ja märtsi statistikast. Tänavu on seni kõige ohtlikumaks kuuks kujunenud märts, mil ainuüksi ühes kuus tuli kasutajate internetikasutust turvaval teenusel reageerida enam kui 2,3 miljonile intsidendile.

Tehnopol Startup Inkubaator ja Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) kutsuvad Küberkiirendi uude vooru kandideerima küberturvalisuse valdkonna idufirmasid, kel on võimalik saada oma ideede arendamiseks nõu valdkonna parimatelt mentoritelt ja 48 000 eurot toetust.   

Küberkiirendi eesmärk on küberturbe valdkonnas iduettevõtete toetamine ning uute toodete ja teenuste väljaarendamine, mis loovad kasu ka teistele ettevõtetele. Kiirendi esimesse vooru pääses mullu kaheksa ettevõtet, kellest nii mõnelgi on juba ette näidata muljetavaldavaid tulemusi. 

^{Foto: Andrea Piacquadio, Pexels}

Küberrünnakute uue lainena on Elisa kliendid hakanud saama uusi õngitsuskõnesid. Kõnes väidetakse, et kliendile helistatakse Elisast ning nende kliendileping lõpetatakse, kui isik ei anna oma isikukoodi.

Elisa kinnitab, et taolisi kõnesid ettevõte ei tee ning kui kliendi poole pöördutakse vastava kõnega, on tegemist pettusega. Kõnesid tehakse võltsitud numbritelt nii eesti kui ka vene keeles.