Turvalisus | AM.ee

Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


Uksekell ootamatule külalisele - Hemispheric Door Bell

Mobotixi uus IP kaameraga fonolukk T24 jäädvustab terve sissepääsuala 180-kraadise vaatenurgaga ilma ühegi pimekohata seinast seinani ja põrandast laeni. Samas pole tegemist tavalise fonolukuga. Saksa firma Mobotix on tuntud IP valvekaamerate tootjana, see aga tähendab, et ka uksekell on IP toega ja uksekella pilti saab vaadata näiteks suvalisest arvutist ka kodust eemal.

Tele2 pakub veebipõhist mobiiliandmete varundusteenust

Tele2 pakub klientidele Mobile Backup teenust, mis, nagu nimigi ütleb, võimaldab hoida telefoni mällu salvestatud andmete varukoopiat turvaliselt internetis.

Mobile Backup teenusega saab internetti teha koopia oma mobiili salvestatud andmetest: kontaktisikud, kalender, märkmed, ülesanded, lühisõnumid ja järjehoidjad.

Sünkroniseerimise käigus salvestatakse andmed veebikeskkonda www.mobilebackup.ee. Andmetele pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist salasõna abil. Teenuse kasutamisel on tagatud andmete turvalisus.

ESET soovitab: kuidas vältida turvalekkeid sotsiaalvõrgus

Tuntud viirusetõrje- ja turvatarkvara tootja ESET andis välja soovitused, mida tuleks jälgida, et sotsiaalvõrkudes aina rohkem levivaid pettusi ja turvaohte vältida.

ESET'i vanemteadur David Harley kommenteerib muu hulgas ka juhutumeid kui rämpsposti ja kelmuste loojad kasutavad ära Facebook’i võimalusi luues seal rakendusi, mis on tegelikult pahavara. Näiteks oli laialt levinud kelmus, mis kasutas söödana "Kogu tõde Coca-Cola kohta" lingi “meeldib” funktsiooni. Kasutajad, kes klikkisid lingile, sattusid veebi, mis hiljem pustitas kelmuse lingi ka nende profiili alla.

ESETi pakutud reeglid, et vältida asjatut kahju kasutades sotsiaalvõrgustikke, on järgmised.

Uuring näitab: ettevõtted ei suuda andmeid taastada

IT-ettevõte Net Group uuris Eesti ettevõtetelt, mis saab siis, kui neil tuleks oma ärikriitilisi andmeid taastada. Selgus, et ligi neljandikul puudub tegevusplaan ärikriitiliste andmete taastamiseks. 16% vastanutest väitis, et olulisi andmeid hoitakse iga töötaja arvutis ning firmal puudub täielik ülevaade olulisest informatsioonist.

Tehnoloogiaspetsialist Tõnu Samuel teab, et firmades ei tööta vähemalt 50% varunduslahendustest siis, kui neid läheb reaalselt vaja: „Olen korduvalt näinud firmasid, kust on vargad või politsei ära viinud nii arvutid kui varukoopiad ning seadnud firma seetõttu suurte probleemide ette. Usun, et andmete varundamise vajalikkus on tugevalt alahinnatud.“

Ettevaatust, pahavarareklaamid!

Paar päeva peale Jaanipäeva avastasid paljud Firefoxi kasutajad, et mõned Eesti muidu igati soliidsed portaalid on lisatud Firefoxi blacklisti, kuna nad levitavad pahavara. Sama on juhtunud ka varem - Internet Exploreri kasutajad saavad küll lehte näha, kuid Firefox hoiatab, et tegemist on kurja kohaga. Tegelikult polegi põhjus nende lehtede ärahäkkimises, vaid pahavarareklaamides. Sama asja ohvriks on langenud ka näiteks New York Times.

Osad iTunesi kasutajakontod said häkitud

Pühapäeval avastas The Next Web, et üks iTunesi poodi rakenduste tegija on avastanud mooduse, kuidas iTunesi võõraste kasutajakontodega oma rakendusi osta ja neid tippu hääletada. Nüüd on selgunud, et see nipp on palju laiemalt levinud, kui see üks juhus.

Nimelt on App Store´is rakenduste farme, mis loodud kasutajakontodelt raha näppamiseks.

Selleks, et oma iTunesi konto kaudu rahast mitte ilma jääda, soovitatakse The Next Webis järgmist (Apple soovitab lihtsalt oma iTunesi parooli ära muuta).

Küberkonflikti konverentsil: nähtamatud viirused ja valgekraelised häkkerid

Täna lõppeval ja president Toomas Henrik Ilvese avatud NATO Küberkaitsekeskuse konverentsi n.ö nullpäeval peeti ühepäevane seminar arvutiturva-ajakirjanikele teemadel, mis siis ikkagi on küberrünne ja kas me kunagi võiks näha ka tõelist kübersõda selle hirmsate tagajärgedega.

Muidugi kinnitasid kõik esinejad nagu ühest suust, Eestis pole veel kübersõda nähtud. 2007. aastal toimunud ründed Eesti tähtsamatele veebisaitidele olid vabatahtlike aktivistide organiseeritud ja kui seal taga oleks olnud riiklikud struktuurid, oleks asi olnud hoopis hirmsam. Kübersõdu ei peeta Internetis, vaid tähtsamate infrastruktuuride kallal. Nüüd aga natuke märkmeid nullpäeva seminarist.

Eestit külastab USA endine küberjulgeolekujuht Melissa Hathaway

Järgmisel nädalal toimuva Küberkonflikti konverentsi üheks peaesinejaks on endine USA presidendi nõunik küberjulgeoleku alal Melissa Hathaway.

Hathaway tegutses "kübertsaarina" nii president Bushi kui ka Obama administratsioonis. Tema juhtimisel töötati välja mitmed küberjulgeoleku võtmedokumendid, mis loovad tervikliku nägemuse Ühendriikide digitaalse infrastruktuuri kaitsest. Hathaway loobus ametist pärast küberjulgeoleku ülevaate valmimist 2009. aasta sügisel ning siirdus erasektorisse.

Küberkonflikti konverentsi avab Draamateatris 16. juunil president Toomas Hendrik Ilves. Tegemist on kolmanda Küberkaitse kompetentsikeskuse poolt korraldatava rahvusvahelise konverentsiga, mis toob kokku nii küberjulgeoleku strateegilised, tehnilised kui ka juriidilised eksperdid.  Ürituse hinnatumate esinejate seast leiab ka tunnustatud krüptoloogi Bruce Schneieri. Konverents lõppeb 18. juunil.

Tasuta iPadi ihalejaid peteti Facebookis topelt

Hiljuti levis Facebookis üleskutse, et täites küsitlusankeedi, on võimalik kõikidel saada testimiseks tasuta iPad ja peale testi see endale jätta. Kõlas liiga ilusalt, et olla tõsi. Ja nagu ikka, oli ka seekord tegu petuskeemiga, mis Facebooki kasutajatelt, kes õnge läksid, mitu nahka kooris.

Facebooki kasutajad, kes tasuta iPadi saamist uskuma jäid, juhatati veebilehele, kus kõik näis nagu päris, kirjutab turvatarkvara tootja Bitdefender. Paluti täita üsna loogiline küsitlusankeet, kuid siis paluti oma Facebooki kontot kinnitada avanevas aknas, kuhu tuli uuesti sisestada kasutajanimi ja parool. Kes seda tegid, olidki esimese õngitsemise ohvriks läinud ja oma konto kes teab kellele loovutanud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.