Kui varem vaidlesid lapsed mänguväljakul, siis nüüd on sõnasõjad kolinud virtuaalkeskkonda, näiteks Facebooki. Statistika näitab, et iga viies teismeline (21,9%) on langenud küberkiusamise ohvriks.

Koolilapsed eelistavad pidada üksteisega sõdu veebi ja moodsate tehnoloogiate abil, kirjutatakse Kaspersky Labinõuandes küberkiusamise vältimise kohta. Näiteks kasutavad nad nutitelefone, et salaja pildistada kedagi oma klassikaaslastest riietusruumis ja seejärel riputada pilt tähelepanu äratamiseks veebi. Enamasti jagavad klassikaaslased selliseid pilte aktiivselt kogu kooliga, et õnnetut ohvrit naeruvääristada.

Euroopa Liidus 14–17-aastaste noorukite seas tehtud uuringust järeldus murettekitav tõsiasi: iga viies Euroopa teismeline on kogenud veebis omal nahal hirmutamist ja narrimist.

Tüdrukuid rünnatakse sagedamini

Euroopa Liidu 14–17-aastaste veebisõltuvuse uuring tuvastas, et peaaegu kõigil (92%) teismelistel, kes kasutavad regulaarselt internetti, on kasutajakonto vähemalt ühes sotsiaalvõrgustikus. Teine Eurostati noorteuuring näitas, et peaaegu 80% Eestis küsitletud teismelistest kasutavad internetiühendust igas võimalikus kohas, kus nad viibivad. Enam kui pool (63%) teismelistest tunnistas, et suhtleb veebis tundmatute isikutega, ning iga kolmas on võõrastega ka kokku saanud.

Küberkiusamist ei tohi mitte mingil juhul pidada tühiasjaks. Enam kui pool neist küsitletud koolilastest (53,5%), kes on küberkiusamist ka ise kogenud, tunnistas, et veebis hirmutamine ja narrimine avaldas väga halba mõju nende vaimsele tasakaalule. Huvitav seik on see, et kuigi küberkiusamise ohvriks langevad nii poisid kui ka tüdrukud, rünnatakse viimaseid sagedamini.

Kuidas sellega toime tulla

Selleks, et kaitsta oma last nutitelefoni ebameeldivate tagajärgede eest, saavad vanemad kasutusele võtta vanemakontrolli rakendusi. Sellised on näiteks Kaspersky Labi vanemakontroll Androidile ja iOS-ile, aga ka lihtsamad funktsioonid on operatsioonisüsteemidesse ja ruuteritesse sisse ehitatud.

Kuid sellest ei piisa. Vanemad peaksid looma oma lapsega usaldusliku suhte, lubades viimasel jagada kõike, mis tekitab muret või teeb ärevaks. See on väga oluline, eriti sääraste juhtumite korral, kus lapsed võivad langeda nende poolt kontrollimatu tehnoloogia ohvriks: näiteks siis, kui klassikaaslased kasutavad oma nutitelefone piltide tegemiseks.

Unicef soovitab: kiusamise alla sattudes tuleks vahetada oma meiliaadressi, rääkida sellest lähedastega, kiusaja tuleb blokeerida ja mitte talle vastata, samas tuleks asitõendina ähvarduskirjad säilitada.

Ennetavalt tasub muidugi mõelda ka sellele, millist infot enda kohta Internetti üles panna ja millist mitte. Iga video, pildi või teksti postitamisega internetti (veebi, blogisse, sotsiaalvõrku) peaks hoolega jälgima privaatsusseadeid: kellele see postitus on nähtav.

Kui küberkiusaja ei jäta, tuleb pöörduda politseisse.

^{ILLUSTRATSIOON: Freedigitalphotos.net, Grant Cochrane}