Telia hakkas esimesena Baltimaades ja ühe esimese Põhjamaade operaatorina oma võrgus pakkuma 4G ehk VoLTE kõnesid. Esialgu saab neid teha kahe Microsoft Lumia telefoniga - Lumia 950 ja 950 XL-iga.

VoLTE ehk häälkõne üle LTE võrgu (Voice over LTE) on oma olemuselt tavaline mobiilikõne, mis tavapärase 2G või 3G võrgu asemel toimub 4G võrgus ning mille puhul muudetakse häälkõne internetiliikluseks.

Pranglil esitleti Unitcomi uut teenust.

Fakt on see, et aeg on edasi läinud ning vajadused kiirustele on muutunud. Kui vaid mõned aastad tagasi tundus 5 Mb/s alla ja 1 Mb/s üles täiesti piisav, siis juba mitmekümne MB Delfi esilehe laadimine tundub nende kiiruste juures valulikult aeglane.

Isegi, kui on ADSL standardne 12/1 ühendus, veab see vaevu välja teleka, olgu selleks Digi-TV, Netflix vms analoogne lahendus, kuid unustada ei tasu, et veebiliiklus on kõvasti arenenud pilveteenuste suunas.

Google rajab Vaikse ookeani alla ligi 9000-kilomeetrise andmekaabli, mis on 10 miljonit korda kiirem, kui keskmine kodune internetiühendus - uus Ameerikat ja Aasiat ühendav merealune kaabel on kiireim ja kannab ka vastavat nime - FASTER.

2014. aastal moodustati kuue firmaga - NEC, China Mobile, China Telecom, Global Transit, Google ja KDDI - konsortsium, et ühendada Jaapan uue ülikiire kaabliga USA-ga.

Eile läks internetiühendus tööle ja võib mõjutada ka meie internetiühenduse kiirust Jaapani ja Taiwaniga.

Juba kuuekümnendatel avastasid nutikad inimesed, et telemasti all elades saab tohutu pooliga elektrit toota, sest võimas telejaama signaal püüti ilusti suurte traadihulkadega kinni. Telejaamad muidugi pahandasid sellise sigaduse peale, sest energiavampiirid kahandasid oluliselt televisiooni leviala.

Täna kutsuti Lutheri kvartali kunagisse masinasaali kokku ajakirjanikud, et esimest korda maailmas näidata Nokia ja Tele2 Eesti koostöös valminud asjade interneti ehk nutistu uue põlvkonna lahendust. Seda tutvustati küll ka aasta alguses mobiilimessil, kuid töötav toode LTE kommertsvõrgus oli väljas täna esimest korda.

Kommertsvõrgul toimiv kitsaribaline asjade interneti tehnoloogia toob läbimurde asjade interneti ja tarkade seadmete kiires levikus.

Kui riik teeb kokkuhoidu ja suunab kodanikud üle maa e-teenuseid kasutama, siis telekomiettevõtetel ei jää üle muud kui e-riik mööda kaableid kohale tuua. Starman ja Nokia alustavad koostööd Euroopas innovatiivse 10 Gbps võrgulahenduse ehk nn 10G EPON fiiberoptilise võrgu ehitamiseks. Suvekuudel tehakse uue tehnoloogia labori- ja kliendikatsetused ning lõplik otsus tehnoloogia kasutuselevõtu osas tehakse aasta lõpus. 

Kumb on kiirem, kas kaabel- või traadita Internet? Mõni aeg tagasi oli vastus üks: kaabel muidugi. Aga kui kaablis ei jookse valgus, vaid peab läbi ajama aastakümnete vanuse vask-kaabliga, nn koaksiaaliga, ille kaudu kunagi analoog-telekanaleid koju toimetati? Siis on võitlus juba üsna tasavägine. Põhjanaabrite Nokia on selles valdkonnas tegija ning pole püssi põõsasse visanud. 10 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirus on saavutatud DOCSIS 3.1 standardiga üle hübriidvõrgu: koaksiaalkaabel jookseb lõppkasutaja juurest jautusseadmesse, kust edasi läheb valguskaabel teenusepakkuja juurde.

Elisa kutsus täna kokku meedia, et näidata Pirital teletornis, kuidas traadita võrk jälle kaabelvõrgust kiiruse poolest mööda spurdib. See aga on esialgu vaid lühiajaline spurt, sel ajal kui kaablivõrguoperaatorid on pool gigabitti püsivalt kättesaadavaks teinud. Kuid selle spurdiga näidati, et ka üle õhu kiirused ei jää kodusest püsiühendusest maha.

Mobiilses Internetis pole 600 Mbit/s tippkiirusena väga oluline, sest kui mahupiiranguga nett on 5 või 10 GB, siis see 600Mbit/s kulub ära - nüüd väike matemaatikaülesanne - kui kiirelt? :)

Nutistu ehk Asjade Internet on järgmine suur haip, mis turundustiimide poolt publikule kaela paisatakse kui paratamatus, millega peame varsti harjuma. Selle üldise pealkirja all räägime aga hoopis ühest konkreetsest tootest, mis tõesti seda võrguasjandust paremaks muudab - iBeaconi laadsest tootest GCell, mis töötab "peaaegu" igavesti - ehk siis oma eksistentsi lõpuni, vajamata laadimist.

Seoses Euroopa Liidu rändlustasude regulatsiooni jõustumisega tuleva aasta suvel lisab Elisa Euroopa Liidu üleselt kehtiva rändluslahenduse eraklientide kõnepakettidele juba selle aasta maikuust. Kogu Euroopa Liidus kehtiva lahenduse raames saab eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu 30 minutit tasuta, kuid samas viib ühisturu ühtlustav hinnapoliitika Elisa riigisiseste pakettide hinna  suurenemiseni vähem kui euro võrra.