Kohe on käes siirdumine maasektorisse, kus oma igapäevatoimingute jaoks tööl ja vabal ajal läheb vaja Internetti. Kuidas seda maale saada? Väljasõit levialasse ei tule enam kõne alla ja pole tavaliselt vaja ka. Võimalused suvekuudeks kiire andmeside metsade vahele saamiseks on aina paranenud ja selleks tuleb vaid natuke ette valmistuda. Siin on mõned soovitused, kuidas saada omale parem Internet maasektoris.

Täna tähistati maailmas rahvusvahelist telekommunikatsioonipäeva, mille puhul Tele2 tootedirektor Katrin Aron valis sidetehnoloogia kohta välja 10 kummalist ja huvitavat fakti. Näiteks miks lasti hiirtel sidekaablitega maiustada ja millise meeletu spämmikogusega meid iga päev tegelikult rünnatakse.

Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa alustas päevajuhina Starmani koosviibimist tabavalt: miks nii kiire, miks nii palju?! Ning see küsimus on õigustatud, sest meil ei ole sellega täna mitte midagi teha, eriti veel kodutarbijana. Olgugi, et isiklikult mina ei mäleta aega, mil 3G tundunuks liiga kiire, mäletan ehedalt, kui 4G eest küsiti röövellikult suuri summasid ning kiirused olid ebamõistlikud. Miks mulle see kõik, sellise hinnaga? Nüüd aga tutvustati 10 Gbit/s internetti ja küsimus on taas õhus teravamalt kui varem.

Kiirused kasvavad nii suureks, et seda ei jõua enam ära tarbida... täna esitles Telia oma uues majas tehnoloogiaajakirjanikele uut andmeedastustehnoloogiat, mis viib netikiirused kümnekordseks: vaskkaablil 300 Mbit/s ja fiibril ehk optilisel kaablil põhinevas võrgus kuni 10 Gbit/s ehk 10G. Kiirused kasvavad kaableid välja vahetamata, kasutusele tuleb võtta vaid uued võrguseadmed ja ruuterid inimeste kodudes (või kontorites).

Mida toob meile 5G ja kuhu on juba jõutud? Sellest räägitakse pea igal mobiilioperaatorite korraldatud üritusel, aga tavainimese jaoks pole veel üht selget kirgastatust saabunud. AM uuris Huaweilt, kes on ka varem saatnud tutvumiseks mobiilimaailma tutvustavaid materjale, mis siis selle 5G-ga ikkagi meie õuele tuleb ja kas traate enam üldse lähebki kunagi vaja.

Asjade Interneti võidujooks käib praegu mitmel rindel, juba hakkavad välja kujunema esimesed standardid ning teenusepakkujad seavad üles võrke, mis sobiksid vähe andmeid edastavatele, kuid aastaid laadimata töötavatele nutikatele sensoritele Asjad Internetis on selle aasta suur läbimurre, ennustatakse. AM uuris, mida kujutab endast Huawei Narrowband Internet of Things (NB-IoT) ehk eesti keeles kitsariba nutistu.

Mobiilioperaatorid ei sulge kergekäeliselt mobiilset andmesidet, sest see on teenus, ilma milleta on kliendi poolt tekitatud tulu pea olematu. Kuutasud suuremahuliste kõnepakettide eest on langenud mõne euroni ja see ilma andmesidet lisaks võtmata on tühine summa ükskõik millise äriettevõtte jaoks. AM.ee toimetusse pöördusid kaks Tele2 klienti, kes kurtsid, et vaatamata ainult kõneteenuse kasutamisele tuli neile kuu lõpus ikkagi arve andmeside kasutamise eest. Uurisime, miks ja küsisime ka teistelt operaatoritelt, kuidas seda vältida.

Kes vähegi meedial silma peal hoidnud, on teadlik sellest, et käesoleva aasta 15. juunist ühtlustuvad Euroopa majandusalas (EL, sh Norra jt) rändlustasud. Telia võttis sammu ühtlustamise suunas Eesti operaatoritest esimesena ning alates tänasest on kõigil võimalik liituda uute pakettidega, mis hõlmavad endas ka uusi rändlusmäärasid.

Ärikliendi hinnakiri

Eetris läheb järjest kitsamaks ja sellepärast peavad operaatorid leidma uusi mahukaid sagedusalasid, kus kiiret andmesidet pakkuda. Tele2 ostis esimesena Eestis oma 4,5G võrku uuendamiseks LTE Advanced PRO ehk 4,75G tasemele lisamahtu 2300 MHz sagedusalas.

Elisast saab koos Starmani ja Santa Monica Networksiga varsti suurfirma, mille töötajad on ka igal pool üle Eesti laiali. Kaugtöö eestvedajana on juhid Elisas ammu aru saanud, et kontorist väljaspool töö tegemine vajab eelkõige juhtimisoskuseid ja usaldust. Töötaja võib seanahka vedada ju ka kontoris ning juht saab juhtimisvigu teha samamoodi asukohast sõltumata.