Tänapäeval on raske leida kodu või kontorit, kus poleks WiFi ruuterit. Traadita internet on saanud sama tavapäraseks, kui televiisor.

Võimalik, et 90ndate tiigrihüpe viiski meid just sellisesse e-riiki, kus oleme. Kuid digitiiger ei saa jääda puhkama, koolid vajavad uut tehnoloogilist tõuget, et ka järgmine põlvkond oleks e-riigi arendamises tasemel. Selleks alustas HITSA koolide tehnoloogilist kaasajastamist, millele panevad õla alla ka suured tehnoloogiafirmad.

Kui mõni linnainimene arvab, et 4G võrgu levi on juba igal pool, siis ta eksib sügavalt. Maapiirkondades - turismitaludes, maakohvikutes, vaatamisväärsuste juures tuleb endiselt üsna tihti ette EDGE või 3G. Seega on võrgu tihendamiseks tööd teha veel palju. AM käis proovimas Lahemaal ja Läänemaal, kus EDGE jõuab ekraanile nii, nagu avapilt näitab küllaltki tihti. Kuid loodetavasti see näit kaob peagi paljudest kohtadest, eriti just Lõuna-Eestist. Kõigepealt aga tihendatakse võrku seal, kus on tihedalt (püsi)kasutajaid.

Eelmisel nädalal kadusid Euroopas rändlustasud, mis tähendab, et nüüd saab Euroopa Liidu piirides kasutada mobiilset internetti täpselt nagu koduriigis ilma lisatasu maksmata. Pakettidel on siiski piirid, seega on oluline teada, kuidas mobiilset internetti mõistlikult kasutada ka rändlustasude kadumisel, et vältida pärast paketi ära kulutamist rakenduvaid lisamakseid.

Samsungi mobiilidivisjoni juht Antti Aasma annab neli soovitust, kuidas vältida internetipaketi ammendumist kuu esimestel nädalatel.

Kui kaablist ootamatult internet kaub, haaravad enamus inimesi mobiilid ja panevad hotspoti püsti, et sealtkaudu mobiilset Internetti teistele seadmetele jagada. Sellises olukorras pakub Telia oma eraklientidele üldrikke ajal tasuta piiramatut mobiilset internetti.

Rikete põhjused võivad olla erinevad, alates suvise äikese poolt tekitatud kahjust kuni selleni välja, et rikke põhjustab vales kohas kaevetöid teostav ekskavaatorijuht.

Mais vallandus üle maailma küberrünnakute laine, mis tabas paljusid arvuteid. Samas inimesed oma nutitelefoni häkkimise eest eriti ei kaitse. Arvestades, kui palju jõuab uudistesse hirmutavaid pealkirju andmete ja identiteedivarguste kohta, on enamik inimesi paigaldanud oma koduarvutisse viirusetõrjetarkvara, installinud tulemüüri ning võtnud kasutusele keerulise parooli.

Virtuaal-operaatoreid on mujal maailmas ja lühiajaliselt ka Eestis eksisteerinud. Tele2 uued nö digitaalsed m-interneti paketid Snäpp jäljendavad neid müügi- ja teeninduskuludeta ärimudeleid ja tulevad kliendile kätte selle võrra soodsamalt.

Inimestega suhtlemata ja paberil allkirju andmata tuleb m-internet piiramatu mahuga 15 €, 15 GB mahuga 10 € ja 5 GB mahuga 7 € eest kuus kätte. Kõigil pakettidel on piiramatu kiirus ja 200 tasuta kõneminutit.

Kohe on käes siirdumine maasektorisse, kus oma igapäevatoimingute jaoks tööl ja vabal ajal läheb vaja Internetti. Kuidas seda maale saada? Väljasõit levialasse ei tule enam kõne alla ja pole tavaliselt vaja ka. Võimalused suvekuudeks kiire andmeside metsade vahele saamiseks on aina paranenud ja selleks tuleb vaid natuke ette valmistuda. Siin on mõned soovitused, kuidas saada omale parem Internet maasektoris.

Täna tähistati maailmas rahvusvahelist telekommunikatsioonipäeva, mille puhul Tele2 tootedirektor Katrin Aron valis sidetehnoloogia kohta välja 10 kummalist ja huvitavat fakti. Näiteks miks lasti hiirtel sidekaablitega maiustada ja millise meeletu spämmikogusega meid iga päev tegelikult rünnatakse.

Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa alustas päevajuhina Starmani koosviibimist tabavalt: miks nii kiire, miks nii palju?! Ning see küsimus on õigustatud, sest meil ei ole sellega täna mitte midagi teha, eriti veel kodutarbijana. Olgugi, et isiklikult mina ei mäleta aega, mil 3G tundunuks liiga kiire, mäletan ehedalt, kui 4G eest küsiti röövellikult suuri summasid ning kiirused olid ebamõistlikud. Miks mulle see kõik, sellise hinnaga? Nüüd aga tutvustati 10 Gbit/s internetti ja küsimus on taas õhus teravamalt kui varem.