Maailm on internetikiirustega vahepeal eest ära läinud - Eesti keskmine tuleb järele aidata. Elion hakkab vaskkaablitest uue tehnoloogiaga kiiremat Internetti läbi laskma ning veab optilise kaabli kasutajatele lähemale.

Konkreetsemalt aga plaanib Elion lähema kolme aasta jooksul viia ca 80% oma interneti püsiühenduse klientidest üle uuematele tehnoloogiatele, mille tulemusena tõuseb lähiaastail just eramupiirkondades elavate klientide internetikiirus.

4G-l ei lasta aina aeglasemaks muutuva 3G kõrval pikalt loorberitele puhkama jääda - juba tuleb 5G peale. Kui aastal 2020 ehk viie aasta pärast peaks viienda põlvkonna mobiilsidevõrk maailmas juba laialdasemalt kasutusele võetama, siis varased testid algavad ikka aastaid varem. Meenutame kasvõi 4G tulekut Eestisse.

„Uued tehnoloogiad on mobiilses internetis välja tulnud keskmiselt kümne aasta järel ning tõenäoliselt läheb nii ka 5G turuletulekuga,“ märkis Eesti Telekomi tehnoloogadirektor Tiit Tammiste.

Aastal 1969 ühendusid Internetti esimesed kaks arvutit. Väike samm inimkonnale võrreldes 1969. aastal esimest korda Veenusele maandunud Venera 5-ga või inimese esimeste sammudega Kuul. Kuid tagantjärgi on Kuul praegu vähem inimesi kui oli 1969. aastal ja ega Veenuselgi palju kosmoseaparaate viibi. Internetti on aga 45 aastat hiljem ühendatud juba peaaegu 25 miljardit seadet. Veebi on üles pandud miljard kodulehte – üks koduleht iga seitsme inimese kohta maailmas.

Eestisse jõudis aga esimene internetiühendus muu maailmaga 26. märtsil 1992. aastal, kui esmakordselt registreeriti ka ee. domeen. Eesti esimeste registreeritud domeenide hulgas oli Keemilise  ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Tartu observatooriumi ja ajalehe Postimees domeen.

4G läheb veel tihedamaks, lubab Elisa. Ja 2G ning 3G ka, mis viimasel ajal, eriti tipptunniti, on kohati hõredamaks jäänud, sest iga nutitelefon tahab juba kiiresse võrku minna.

Elisa kutsus täna meedia oma kontorisse pressiüritusele, kus tutvustas oma kaheaastast jõulist 4G võrgu võimendamise programmi, mille jooksul ehitab sidefirma Eestis välja ülitiheda, 99% Eestimaad katva 4G võrgu. Uue partnerina kaasab Elisa võrgu ehitamisse maailma tipptegija 4G võrkude rajamisel – Hiina telekommunikatsiooniseadmete tootja Huawei. Nende esindajad olid ka kohal ja Huawei on ka Eestis kanda kinnitanud viie siin palgatud töötajaga. Elisaga tegutsevad aga igapäevaselt koos kümmekond spetsialisti Eestist, Skandinaaviast ja Hiinast.

Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutused saavad nüüd kasutada andmeside erilahendusi, mis  polnud nende jaoks varem võimalikud. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) arendanud optilist magistraalvõrku, mis on Eesti akadeemilise kogukonna koostöö alustaristuks.

EENeti direktor Hardi Teder leiab, et Eesti on küll väike riik, ent siinne teadustöö leiab aset suures teaduses: "Meie teadlased teevad tihedat koostööd maailma suurtes teadusprojektides. Teiste teadustaristutega vajavad nad rahvusvaheliseks koostööks kvaliteetset ühendust."

Eesti idufirma Funlyzer alustas koostööd kaubanduskeskustega Norde Centrum Tallinnas ja Lõunakeskus Tartus, et Apple’i iBeaconi tehnoloogiaga korraldada seda tehnoloogiat tutvustav mobiilne aardejaht.

Eesmärgiks on muuta külastuskogemust põnevamaks ja lõbusamaks. Norde Centrumi kampaania algas täna, 1.oktoobril. Lõunakeskuse kampaania algab järgmisel nädalal.

Aardejahi rakendusega saavad mängijad võita auhindu ja osaleda pealoosimistes. Spetsiaalne piraadiradar, mis kasutab iBeacon tehnoloogiat aitab leida kaubanduskeskustesse peidetud aardeid ning annab võimaluse neid võita kraapides mobiilset kraapimiskaarti.

2012. aastal oli Huawei buss esimest korda Eestis, siis oli jutuks 4G. Nüüd, paar aastat hiljem on buss tagasi ja jututeemaks juba 5G. Mida Huawei Eestis plaanib? Juba pikemat aega värvatakse siin raadio- ja tarkvarainsenere. Töökohaks on märgitud Tallinn.

Jah, Huawei plaanib tõesti siin ka midagi arendada ja teha, aga täpsemalt selle kohta veel AM Huaweilt vastust pole saanud. Rocca al Mare ees oli aga seekord kogu Euroopat läbiva „Huawei Road Show 2014“ raames Huaweid tutvustav end lahtipakkiv demoveok, milles Hiina tehnoloogiafirma esindajad kahel päeval Tallinnas tutvustamas uusimaid tulevikusuundi telekommunikatsioonimaailmas, sealhulgas 5G võrgu arendamist.

Asjade Interneti (Internet of Things) asjad on juba õige pea nii odavad, et nende ühendamine Internetti ei maksa peaaegu midagi. Gartner ennustab, et selliseid asju, mis on ka nutikad oma võrgutalitustes, on aastal 2020 igaühe kodus keskmiselt 500. Koduvõrk on siis nagu üks keskmise suurusega ettevõtte kiire sisevõrk praegu.

Aina odavnevad sensorite, võrguühenduste ja arvutikiibistike hinnad tähendavadki seda, et need kolivad aina lihtsamatesse ja odavamatesse seadmetesse, räägib Gartneri uuring. 2022. aastal on neid meie kodus juba sisse seadnud sadu. Äris aga võidavad need ettevõtted, kelle ka kõige lihtsamad tooted on nutikad: see tagab edu poeriiulil ja võimaluse hinnata oma toote kasutamist.

4G saabumisega on tekkinud küsimus, et milleks veel üldse kõnede eest maksta, kui üle neti saab helistada, kirjutada, pilti ja sõnumeid tasuta edastada. Küsimus on ilmselt õigustatud. Kõik liigub ju samas võrgus, milleks ühe eest küsida minutitasu ja teise eest mitte?

Paraku pole Internet, mille eest ainult maksta tuleb, kuutasu eest piiramatu.

Laulupeol esitleti esmakordselt tugijaamade vahelist Eesti-Jaapani ühisfirma loodud mitte raadio-, aga valguslinki, kus andmeside toimus nähtava valguse lainepikkusel. AM kirjutas sellest pikemalt ka (vahemärkusena - sellest hoolimata oli tavalise, 3,5G toega telefoni maksimaalne ühenduskiirus lauluväljaku mereväravas vaid EDGE). Kuid valgusega levitatav andmeside, mis pole fiibrisse kammitsetud, on juba aastaid vana paljutõotav idee.