Saagu valgus... ja internet saigi. AM mäletab CeBITilt aastatetagust esitlust tuilevikuhallis, kus tutvustati visiooni, milles Internet levib meie kodude elektripirnidest. Lülitad laualambi põlema ja ongi kiire Interneti leviala valguse sõõris olemas.

Täna lauluväljaku all Elisa ja Jaapani-Eesti ettevõtte Lampserv ühisel pressikonverentsil näidatigi tehnoloogiat, mis liigub selles suunas: on LED-lamp ja ülitundlik fotoelement ühes otsas, vahel kuni 300 meetrit õhku ja samasugune seade teises otsas. Selliste valguslinkidega kavatsetakse laulupeo ajal ühendada lisatugijaamad, mis peavad tagama kiire 4G andmeside kuni 102 tuhandele osalejale (32 000 esinejat ja ligi 70 000 pealtvaatajat).

Arvutivõrkudes ületab ennustuste põhjal andmesideliikluse maht 2018. aastal kõigi eelmiste aastate mahu kokku. Selle peamisteks põhjusteks on Ultra-HD/4K kvaliteediga videoedastus ning M2M tehnoloogiad (masinalt masinale ehk masinatevahelised ühendused, sealhulgas targad ja isesõitvad autod).

Cisco Visual Networking Index´i ülemaailmse ennustuse järgi 2013-2018 kasvab Internetipõhise võrguliikluse maht järgmise nelja aasta jooksul kolmekordseks. Selle põhjuseks on senisest kiirem lairibaühendus ja aina suurem videoedastuse maht. Ülemaailmne IP-võrkudes edastatav andmemaht nii püsi- kui mobiilsete ühendustega jõuab ennustuse järgi 2018. aastal 1,6 zettabaidini – see on rohkem kui poolteist triljonit gigabaiti aastas (zettabait on sama palju kui 1000 eksabaiti).

Elisa tähistab selle nädala lõpus oma Eestis tegutsemise 20-ndat juubelit, aga firma ise on juba vanem kui ükski teine kommunikatsiooniettevõte Eestis. Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi. Firma ajalugu algab sellest, kuidas Daniel Johannes Wadén sai loa hakata pakkuma telefoniteenust Helsinis 1882. aastal. Muidugi siis veel mitte Elisa nime all, vaid kui Helsingin Telefooniyhdistys.

Eestisse tuli praegune Elisa 1994. aastal Radiolinja nime all ja hakkas esimesena pakkuma GSM-i nime GSM256 nime all. 256 oli siis operaatori suunakood.

Maailma Majandusfoorum avaldas aprillis taas oma iga-aastase aruande IT olukorrast, mille väljaandmist toetab Cisco. Selleaastane raport aitab selgust saada, kuhu areneb nn kõige Internet (Internet of Everything, IoE) ning kuidas IP võrgud aitavad suurtest andmemassiividest ehk Big Datast kasu saada.

Traditsiooniliselt avaldati ka riikide IT-võimekuse edetabel, mida juhib Soome. Eesti tõusis 22. kohalt 21. kohale.

Meie võime küll kiidelda paarisaja megabitiga sekundis, kui kaabel tuleb tuppa või veab kuidagi 4G-ga sada megabitti sekundis välja, kuid Lõuna-Koreas jääb sellest kõigest väheseks. Kui tahad filmi vaadata, siis kohe; kui striimida videot, siis 4K-kvaliteediga; hologramme ei saa praegu ju üldse edastada, 5G-ga juba saaks... ja kui on vaja oma pildid-videod pilve salvestada, siis ikka kümne aasta toodang korraga. Uus 5G võrk seda kõike lubabki. Nüüd on teooria-jutud läbi ja Lõuna-Koreas asutakse 5G-d ehitama.

Uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel tõusis 4G mobiiltelefonide müügi osakaal Eesti turul oktoobrikuus 22 protsendini, mis tähendab, et võrreldes eelmise kuuga müüdi Eestis 4G telefone pea 50% võrra rohkem.  

Tundub, et 4G-st pole enam pääsu. Samas on 4G-telefonid juba aku kestvuselt ii vastupidavad, et suudavad mitu päeva töötada (nii selgus näiteks Galaxy Note 3 testis).

Kuidas jagada internetiühendust erinevatele seadmetele, kui need paiknevad erinevates tubades, võibolla ka erinevatel korrustel ning nii nagu tavaliselt kombeks, puuduvad ka arvutivõrgu kaabelühendused? Esimese ja pahatihti ka ainukese lahendusena meenub WiFi. Mis teha siis olukorras, kui tegemist on tiheasustusega või kortermajaga – õhk on tugijaamadest paks ning ühenduskiirused üliaeglased ning ebastabiilsed? Siin tulebki, eriti kodukasutajale, appi lahendus, mida kutsutakse Powerline HomePlugiks.

Satelliitinternet peaks seda juba peaaegu et tegema, aga Google´il pole vaatamata oma suurusele siiski veel võimet katta kogu planeet kiire Internetiga oma satelliitidelt, mis jääks veel lõppkasutajale odavaks ka. Kuid Google on projekti Loon alustades teinud madalalennulisema lahenduse - stratosfääris püsivate läänetuultega ringlevad õhupallid, mis asuvad 20 km kõrgusel, pakuvad Internetti odavamalt ja mugavamalt.

Õhupallid on odavamad, neid saab õhku paisata palju ja õhupallipilve saab distantsilt juhtida nii, et kui üks pall eemaldub, siis teises suunas puhuvate tuultega kõrgemas või madalamas stratosfäärikihis uue palli asemele juhtida.

Juba mitu aastat oleme rääkinud USB 3.0-st ja selle suurtest kiirustest, mis uutes arvutites kas ühe või mitme USB-pesa kaudu on kättesaadavaks saanud. 

USB 3.0 venitab välja kuni 5 Gbit/s, Thunderbolt kuni 10 Gbit/s, aga nüüd on tulemas USB 3.5, mis meie ühenduskiiruseid jälle aina kasvavate andmemahtude juures natuke parandavad.

2014. aastal seadmetesse saabuv USB 3.5 pakub andmesidet kuni 10 Gbit/s, siis peaks uus standard jõudma esimestesse emaplaatidesse.