Amazon, Google ja teised tehnoloogiaettevõtted ehitavad üksteise võidu nüüd ka droone. Kes tahab sellega postipakke kohale vedada, kes Internetti - igaühel on oma huvid. Facebooki huvi on saada võimalikult paljud inimesed sotsiaalvõrku. Selleks on vaja aga Internetti. Seda jagab pea kohal tiirutav tiibadega tohutu suur droon.

Facebooki juht Mark Zuckerberg on seotud projektiga Internet.org, mis võttis eesmärgiks tuua Internet selle 1/3 maailma osani, kes pole veel võrku ühendatud. Programmiga on ühinenud paljud tuntud tehnoloogiafirmad: Ericsson, Mediatek, Qualcomm, Samsung jt.

^{FOTO: (CC) PIXABAY}

Linnalegend sellest, et teismelised on kõige innovaatilisemad ja uute mobiilsete tehnoloogiate kasutajad, purustatakse Mindshare’i juunikuise mobiilse interneti teemalisest küsitlusega. Kõige agaramad nutiseadmetest Interneti kasutajad on hoopis kolmekümnendates inimesed.

Küsitlusest selgub, et 86% kõigist vastajatest kasutab oma nutiseadmes internetti. Kõige aktiivsemad kasutajad on 30-39-aastased, kelle kasutusaktiivsus ulatub 99 protsendini.

Käib võidujooks selle nimel, kes ennustab suuremat kasvu. Ja nagu ikka, pannakse natuke mööda - tegelik kasv tuleb veel suurem. Vähemalt on see nii enne olnud.

Cisco ennustab, et mobiilsed ühendused ja videoteenused juhivad seda kasvu ja ajavad "torud" kiiremini umbe, mis seab operaatoritele ja võrguseadmetele uued väljakutsed. Aina suurem läbilaskevõimsus, aina kiiremad ühendused peavad selle tohutu striimimis- ja muu liikluse ära kannatama.

Linxtelecom sai esimese serverimajutuse teenusepakkujana Eestis infoturvalisuse (ISO27001) ja kvaliteedijuhtimise (ISO9001) sertifikaadid.

Linxtelecomi serverimajutuskeskused Tallinnas, Moskvas, Peterburis ja Varssavis läbisid eelmise aasta lõpus ISO27001:2005 ja ISO9001:2008 auditid. Nüüd on kogu Linxtelecomi grupp vastavalt ISO standarditele edukalt sertifitseeritud. See on oluline ennekõike rahvusvahelises äris, et ettevõtteid saaks kindlate parameetrite alusel võrrelda teiste teenusepakkujatega.

Kellel on kõige kiirem Internet? Selle üle saavad kasutajad vaielda lõputult, sest igaüks liigub oma rada pidi ja igal operaatoril on selle raja jaoks ise kiirus. Kuid üldist keskmist üritas mõõta Omnitel.

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Omnitele mõõtis märtsis Eesti mobiilioperaatorite mobiilse andmeside ja kõneside kvaliteeti. Mõõtmistulemuste põhjal pakub kiireimat mobiilset internetti Eestis EMT 4G võrk, kus saavutati ka parimad veebis surfamise näitajad.

Suvel kogunevad kohtadesse, kus talvel ulus vaid vilu tuul kümned, isegi sajad tuhanded puhkajad, et jäädvustada oma aasta parimaid hetki. On lausa kuritegelik takistada neid aeglase võrguga - see suvi tuleb selfie´de suvi. Et seda ei juhtuks, tihendab Elisa Pärnus ja lähiümbruses 4G võrku lisades 20 uut 4G tugijaama kohtadesse, kus neid seni ei olnud. Lisaks 41 000 põlispärnakale aitab uus võrk suvel ligi 300 000 puhkajal rahulikult kas või rannaliival pikutades oma puhkusepildid Instagrami, Dropboxi või mujale kiirelt ja muretult üles laadida.

Ehkki kõik olid sellest rääkinud sosinal juba varem, hakkasid 22. aprillil levima uudised, et Google astubki telekomiturule, hakates USA-s pakkuma oma mobiiliteenuse pakette. Ei, see pole veel Google Loon ega muud ulmelised kogu maa katmised oma võrguga, vaid tegemist on esialgu lihtsa virtuaaloperaatoriga, kelle teenus toimib teiste USA operaatorite võrgu baasil.

Kui varem pakkus Elisa äri-Internetti seal, kuhu ulatusid DSL-kaablid või fiiberoptika, siis tänasest on leviala laienenud üle Eesti, kuna lisandus ka Point-to-Point (P2P) raadiolingi tehnoloogia.

See pole muidugi midagi väga uut, aga võrreldes aegadega, kui selline raadiolink oli aeglane ja ebaindel, on tehnoloogia vahepeal oluliselt arenenud.

Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) käis mööda Eestit ja mõõtis jälle operaatorite andmesidet. Allalaadimise keskmised kiirused 4G võrgus olid EMT-l 46,1 Mbit/s, Elisal 28,9 Mbit/s ja Tele2-l 24,6 Mbit/s. Üleslaadimise kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt EMT-l 23,2 Mbit/s, Elisal 15,5 Mbit/s, Tele2-l 10,1 Mbit/s.

Majad ehitatakse meil aina enam raadioeetrikindlamaks: paksud poolemeetrised soojustuskihid, mis tulevad liginullenergiamajadel, selektiivklaasid, fooliumist soojapeegeldid, betooni sisse valatud raudsarrus, millest moodustub ideaalne Faraday puur... operaatorid on juba ammu mures. Ükskõik kui palju sa välja antenne ei paneks ja võimsust ei suurendaks (lubatu piires), ei taha signaal enam siseruumi levida. Kuid siseruumides tarbitakse 80% andmesidest. Mõnikord isegi rohkem Sinna on netti hädasti vaja.

Lahenduseks on kapillaarvõrgud. Need on pisikesed operaatori tugijaamad, nagu WiFi purgid hoone sees. Külge käib Etherneti kaabel, sees on moodulid WiFi, 3G ja 4G jagamiseks. Leviala jääb 20-30 meetri piiresse, kuid siseruumides polegi rohkem vaja. Suuremates majades pannakse neid karpe nagu WiFi-ruutereid ühtlaselt igale korrusele.