Ühel niiskel sügisõhtul klõpsisime digifotokaga Niitvälja lähistel õige agaralt - vist isegi liiga agaralt, igatahes kustus ühel hetkel digifotokas olnud CF mälukaart. Alguses oli üks pilt vigane, siis juba teine, kuni lõpuks ei osanud kaamera enam muud arvata kui CF Error.
 

Inetu lugu tegelikult. Mälukaart on digifotonduse kõige õrnem koht - pole negatiivi, kust saaks uue pildi teha, kaamerast pole veel pilte ka arvutisse või CD-le varuks võetud. Ja kui mälu kustub, on pilt jäädavalt hävinud. Lootusetult.

Kuid õnneks mitte alati.

Juba ammu ei pea oma mobiili saladuste avastamiseks tootjafirmalt salajasi „varjatud menüüsid” küsima. Internet on täis programme, mis võivad mobiiltelefonist teha kasvõi kaugjuhtimispuldi oma televiisorile või arvutile.

Üks sellistest programmidest on SonyEricssoni telefonidele tehtud tasuta tarkvara FMA, mis töötab mõnedel andmetel ka mõne teise tootja telefonis. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mida arendatakse avatud lähtekoodiga ja mille võib leida SourceFourge.org nimekirjast.

Varundusel on kaks olulist näitajat: varukoopiatest andmete taastamise kiirus ja taastatud andmete värskus.
 

Nii kiirust kui värskust mõjutavad varundamisel kasutatavad andmekandjad ja tehnoloogia, kuidas andmeid varukoopiatesse salvestatakse.

Esmamulje sülearvuti disainist ja mõned head parameetrid müügimehe tootelehel võivad kallutada küll ühe või teise arvuti kasuks, kuid määravaks peab sülearvuti ostmisel saama ka selle vastupidavus.

(Arvutimaailm 5/04)

Ka riigiasutused võtavad kasutusele uut tehnoloogiat ja nii on Muinsuskaitseamet alates 2002. aastast mõõdistanud kinnismälestiste asukohti ja nende kaitsevööndeid professionaalse GPS-komplektiga ProMark2. Mõõdistamine toimub koostöös Maa-ametiga, kes on huvitatud nende objektide katastrikaardile kandmisest. Külastasin koos Muinsuskaitseameti töötajatega viimasel ajal meedias tähelepanu pälvinud Obinitsa kääpaid, et uurida, kuidas nende asukohad kaardile jõuavad.

(Arvutimaailm 5/2002)

Maikuu esimese pühapäeva ilus ilm lausa sundis väljas olema ja kus sellise palavaga ikka parem oleks kui vee peal. Seepärast saigi see päev valitud selle aasta esimeseks paadisõiduks mööda Emajõge. Et aega mitte niisama surnuks lüüa, siis sai endale võetud ka mõned ülesanded.

(Arvutimaailm 2/04)

Kuigi enamus GPS–e räägib oma „emakeelt” — (Garmini, Magellani, Trimble jne protokollid), oskavad nad enamasti kõik ka „esperantot” — NMEA protokolli.

(Arvutimaailm 2/04)

Kuigi enamus GPS–e räägib oma „emakeelt” — (Garmini, Magellani, Trimble jne protokollid), oskavad nad enamasti kõik ka „esperantot” — NMEA protokolli.

Autorid: Kadri Muischnek, Heili Orav