4G saabumisega on tekkinud küsimus, et milleks veel üldse kõnede eest maksta, kui üle neti saab helistada, kirjutada, pilti ja sõnumeid tasuta edastada. Küsimus on ilmselt õigustatud. Kõik liigub ju samas võrgus, milleks ühe eest küsida minutitasu ja teise eest mitte?

Paraku pole Internet, mille eest ainult maksta tuleb, kuutasu eest piiramatu.

Kui aastaid tagasi oli moesõnaks pilv, siis nüüd paistab pilevde vahelt uus buzzword - asjade Internet ehk Internet of Things (IoT). See, et mobiilid, külmkapid, mikrolaineahjud omale IP aadressi saavad, on juba tavaline ja läbikorrutatud teema (ehkki pole veel massidesse jõudnud). See aga, et "pehme" elektroonika hakkab imbuma no näiteks kasvõi poes müüdava piima või vortsi pakendisse või ütleb netiühendusega masinale, kui kaua sees olevat toitu kõlbab süüa, see on nüüd järgmine uus suur asi.

Mobiilioperaatorid Tele2 ja EMT andsid täna Riigikogu majanduskomisjoni esimehele Arto Aasale üle ettepanekud elektroonilise side seaduse muutmiseks, mis piiraks soovimatute müügikõnede ehk telefonispämmi kasutamist teenuste ja toodete müügiks.

Telekomiettevõtete Tele2, EMT, Elioni ning Eesti Telekomi poolt pakutud ettepanekute väljatöötamisel konsulteeriti nii Tehnilise Järelvalve Ameti, Andmekaitseinspektsiooni kui ka Tarbijakaitseametiga, mille kinnitusel on ettepanekud tarbijate huvides ja kaitseks ning valdkond vajab täpsemat reguleerimist.

Alles lõppes Google´i I/O konverents, kus tehnoloogiaettevõte tutvustas uusi äsja välja tulevaid lahendusi, kui juba on esimesed tootjad välja kuulutamas oma tooteid, mis neid uusi lahendusi kasutavad.

LG Electronics tutvustas eile LG G Watchi nutikella, mis on varustatud Google’i uue Android Wear´i operatsioonisüsteemiga. Minimalistliku disaini ja nuppudeta G Watch ühendub ka teiste Androidiga seadmetega ning võimaldab kiiret ja lihtsat ligipääsu vajalikule infole.

Üle tüki aja saab midagi ka lauaarvutite maailmast uudiseks tuua. Ega neil fossiildiel polegi enam muud teha kui üllatada suuruse, enneolematu kiiruse või kasutuslihtsusega tavakasutaja jaoks. CuBox tahab üllatada suurusega. 2x2x2 tolli on parajasti nii suur (ehk väike), et sinna mahuvad ühele küljele ära kõik hädavajalikud ühenduspesad ja ega rohkem üle jäägi: toitepesa, võrgupesa, paar USB-pesa, eSATA, mikro-USB, microSD kaardi pesa, HDMI. Iisraeli-Araabia tootja SolidRun, mis selle mikroskoopilise arvuti valmis tegi, näeb oma kuubi kasutuse peamise valdkonnana nn asjade internetti, millel on suur tulevik: igasuguseid automatiseerimist või tarkust vajavaid asju saab nüüd lihtsa kuubiga nutikaks teha. Üks võimalus ongi paigaldada seadmele multimeediakeskkond XBMC, kinnitada kuup oma tavalise teleri taha ja võimas multimeediakeskus ongi olemas.

SSD kettad on kiiremad, vaiksemad ja väiksemad. Kuid neil on mahtu vähem, on kallimad ja paljud kasutajad on kurtnud ka SSD ketaste ootamatust ja kiirest kustumisest ilma ühegi eelhoiatuseta. See paneb küsima, kas SSD- ehk välkmälukettad on ikka head igapäevaseks põhiliseks andmehoidjaks.

Selgust toovad siin kestvustestid. Techreport piinas välkmälukettaid ühe petabaidi andmete kirjutamisega ja selgus, et selline maht pole enam nendele uutele ketastele probleem. Vigu küll juba tekkis, aga suremine algas alles veelgi suurema koormamise tagajärjel.

RIA hoiatab omavalitsusi andmepüügi eest. Seekord ei õngiteta krediitkaardiandmeid, vaid lihtsalt omavalitsuse ametnike andmeid. Miks selliseid andmeid kogutakse, on küsitav.

Juuni alguses said paljud kohalike omavalistuste töötajad heas eesti keeles e-kirju organisatsioonilt, mis esines Euroopa kohalike valitsusametnike, Euroopa Parlamendi liikmete, Euroopa Komisjoni liikmete ja riikide valitsuste ministrite andmebaasina ELGO (European Local Government Officers Database).

Kiri kutsus üles andmebaasis enda, kolleegide ja asutuse kontakte uuendama ja parandama sinna omavalitsuste teadmata sisestatud andmeid. Lisaks pakuti võimalust Eesti omavalitsuste ametnikke andmebaasi lisada. Selle tarvis oli kirjas toodud ka andmebaasi sisenemiseks vajalik kasutajanimi ja parool.

Reklaampostitus

Apple´i teise põlvkonna iPad Air tuleb välja ilmselt millalgi novembris, nagu spekuleeritakse. Kuid selle uue toote tehnilised andmed ringlevad juba praegu tehnoloogiasaitidel. Kuigi ennustuste järgi tuleb uus tahvel välja novembris, pole välistatud, et see jõuab poodidesse ka juba varem.

Ennustuste kohaselt ei tule teise põlvkonna iPad Air nii revolutsiooniline, kui fännid võiksid loota, kuid mõned näitajad saavad siiski märkimisväärse uuenduse.

iPad Air tegi ise juba välja tulles tahvlimaailmas suure hüppe arengus edasi, seega teine põlvkond ei saagi millegiga enam nii palju üllatada kui esimene. Uus tuleb "natuke parem" ja siiski oluliste disainiuuendustega, mis kasutajatele märkamatuks ei jää.

Avalike teenuste arendajatel muutus nüüd elu lihtsamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid nimelt põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.

„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile. See lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsasti mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“

E-riik jälle laienes - nüüd saab ka Windows Phone´iga varustatud telefonist digidokumendile digiallkirja anda.  Küll vaid Windows Phone 8 platvormilt, AM ei tuvastanud rakendust vanema Windows Phone 7.5-ga.

Windows Phone 8 äpp „DigiDoc“ avab digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sellega saab ka digiallkirju anda. Äpi arendas tarkvaraarendusettevõte AgileWorks OÜ koostöös Microsofti ja EMT-ga. Rakendus on tasuta saadaval Windows Phone’i rakenduste poest.