Eile tähistas eile Tartus oma 20. sünnipäeva suure sünnipäevakonverentsiga „Võrk, andmed ja inimesed“, kus arutleti võrgu turvalisuse, andmete privaatsuse ja andmemahuka interneti üle (vaata ka EENeti ajaloo ülevaadet AM-ist)

Laiem teema, mis kumas läbi paljude esinejate sõnavõttudest, oli andmete privaatsus. Digitaalse identiteedi, privaatsuse ja IT turvalisuse spetsialist Robin Wilton küsis, miks on meie andmed muutunud nii ihaldusväärseteks? Ja vastas ise: aga sellepärast, et see ongi raha.

Novembrist saab taas pöörduda tagasi kumerate ekraanide juurde. Kuid erinevalt kineskoobi-ajast on LG poolt Eestis müügile toodav ekraan nõgus.

LG nõgusa ekraaniga OLED-teler on esimene OLED TV tehnoloogia teler, mis jõuab Baltimaade turule. LG patenteeritud WRGB tehnoloogiaga varustatud nõgus OLED teler on pälvinud Red Doti parimatest parima disainiauhinna. Lisaks on kolm rahvusvahelist testimise ja sertifitseerimise asutust – TÜV Rheinland, Intertek ja VDE – tunnustanud LG nõgusa ekraaniga OLED telerit selle kõrgel tasemel pildikvaliteedi eest. LG uusim teler on esimese OLED telerina pälvinud ka THX sertifikaadi. 

Tele2 alustab uute iPhone 5C nutitelefonide müüki Eestis, esimene partii uusi iPhone 5C-sid on kohal ja iPhone 5S jõuab Eestisse selle nädala jooksul. 

Tele2 Eesti kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul müüb Tele2 iPhone’i läbi distribuutori, mis võimaldas seadmed esimesena Eestis kätte saada. “Kliendid nõudsid ja seega otsustasime partii sisse võtta. Kuna iPhone’ile on maailmas praegu väga suur nõudlus, siis on telefoni esialgne sisseostuhind kõrge, kuid see peaks paari kuu jooksul langema,” ütles Saarvelt. 

Prioriteedid peavad paigas olema. Kui valitsus seab laste huviringidest tähtsamaks seenioride sissetulekud, siis miks peaks jaekaubandus teisiti arvama? Aina kasvav vanurite segment, kellel ka kriisi ajal sissetulek garanteeritud, ostab ju ka elektroonikat ja tahab asjadega kursis olla. Hollandi firma Poola haru pakub meie turule nüüd seenioride tahvlit Overmax IntuTab.

Nüüd tuleb jälle juutekolb ja kruvikeeraja välja otsida, sest Robotex kutsub kõiki robootikahuvilisi alustama oma roboti ehitamisega, et novembris osaleda Eesti suurimal robotitevahelisel võistlusel Robotex.

Mõõtu saavad võtta nii algajad kui ka kogemustega robotiehitajad. 1. oktoobrist algab osalejate registreerimine (vaata lähemalt siit). Enne 15. oktoobrit registreerunutele tagatakse töökoht võistlejate alas, Robotexi särgid ning lõunasöök oma võistluse päeval. Peale 31.10.2013 enam võistlusele registreeruda ei saa.

Põhjamaade IT-firma Atea investeerib Lätti 14 miljonit eurot ja loob Riias 600 uut töökohta. Sellise hulga IT-spetsialistide värbamiseks ei piisa vaid Läti oskustööjõust. 

Atea asepresidendi Peter Transi sõnul on neil tänavu plaanis palgata veel kuni 200 spetsialisti ning aastaks 2015 plaanib Atea Lätis luua üle 600 uue töökoha.

Atea Eesti juht Toomas Mõttus ütles, et Riiga oodatakse ka spetsialiste Eestist ja Leedust, kellel on vajalik kvalifikatsioon ning kes on valmis Lätti elama asuma.

Eesti veebiarendusfirma Mekaia müüs vähemusosaluse Euroopa suurimale Drupali veebilahenduste pakkujale Wunderkraut. Osalusi müüsid kõik eestlasest omanikud, kuid vaid Meelis Vill lahkus omanikeringist täielikult.

Üks Mekaia asutajatest Meelis Vill põhjendas loobumist sooviga keskenduda uudsematele aladele kui veebiarendus. "Pole juba aastaid Mekaia tegemistes sees olnud ning mu osalus on aastatega kahanenud," ütles ta. "Wunderkraut kui Euroopa suurim Drupali veebilahendustele spetsialiseerunud kollektiiv oli parim, mis Mekaiale sobis. Nüüd avanes eestlastel otsetee Wunderkrauti kliendide ning oskusteabe juurde."

Pool meie igapäevasest ekraaniajast kulub meelelahutusele, selgub Gartneri uuringust. Meelelahutuse hulka kuuluvad mängude mängimine, raamatute lugemine, teleprogrammi vaatamine, muusika kuulamine, videote vaatamine. 

Ülejäänud ekraanivaatamisest 26 protsenti kulub e-kirjade saatmisele ja suhtlusele. "Tootmiseks" kulub 15 protsenti ajast (siia hulka arvestati videotöötlus, blogipostitused), 9 protsenti aga info otsimisele.

Reguse uuringust selgub, et peaaegu pooled maailma ärijuhtidest teevad ka kaugtööd – Eestis aga istub valdav enamus ärijuhtidest tööl kontoris.

Uuringu järgi muutub kaugtöö maailmas üha populaarsemaks, kuna see soodustab produktiivsust, vähendab tegevuskulusid ja aitab kaasa töötajate püsivusele.