Huaweist on tasahilju kasvanud maailma suuruselt kolmas mobiilitootja - patt oleks siis maha vaikida ka selle Hiina suurtegija uudiseid aasta alguse tarbijaelektroonikamessilt CES 2015.

Huawei tutvustas elektroonikamessil rohkem kui sadat uut toodet, sh uusi nutitelefone, kantavaid seadmeid, tahvelarvuteid, mobiilsideseadmeid, targa kodu lahendusi ja sõidukitele paigaldatavaid seadmeid. Samuti näitas Huawei integreeritud mobiilse interneti lahendust Hilink.

Akupangad on muutunud nii odavaks, et nende omamine pole enam mingi staatusesümbol. Paraku suudavad need lisaakud telefoni turgutada heal juhul paar korda, siis peab ikka tundideks seinakontakti lähedusse pidama jääma. Kauaräägitud tulevikutehnoloogia, mis oli tegelikult juba viiekümnendatel olemas, aga vindub edasi kuskil laborinurkades. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia - kütuseelement - jõuab lõpuks meie taskusse.

Canon esitleb CES-il küll palju uusi häid kaameraid, kuid üks salvestusseade on ka tähelepanuväärne.

Fotode talletamise seade Connect Station CS100 salvestab, näitab ning jagab fotosid ja videosid.

Connect Station CS100 seadmel on 1 TB mälu. Kõiki seadmesse talletatud fotosid ja videomaterjali saab NFC abil importida Canoni kaameratesse ja videokaameratesse.

Teistes kaamerates jäädvustatud sisu importimiseks tuleb leppida USB-ühendusega. Või teha seda otse mälukaardilt.

Nutitelefonis või tahvelarvutis jäädvustatud sisu saatmiseks saab kasutada ka WiFi kaudu toimivat veebibrauserit.

Hiljuti Norras (ja ka mujal) lahvatanud skandaalid võlts-mobiilijaamadest, mis tegutsevad valitsuskvartalite läheduses ja mille külge mobiilid end hõlpsalt haagivad, on pannud arendajad mõtlema mobiiliäppidele, mis võrgus vastu nuhivad.

SnoopSnitch on üks selline - kogub ja analüüsib mobiiliandmeid ja hindab ühenduse turvalisust. Niipea, kui mõni libamobiilijaam (nn IMSI catcher)  silmapiirile ilmub, pannakse alarmid tööle. Ka kasutaja jälitamist, SS7 ja SMS-rünnakuid või muud kahtlast käitumist mobiilivõrgus suudab avatud koodiga rakendus tuvastada.

SnoopSnitchil on ka olulisi piiranguid. See töötab vaid ruuditud ja originlaasel Android 4.1 platvormil, Qualcommi chipsetiga ning igasugused isetehtud ROM-id ei kõlba (Sobivad nt Sony Xperiad ja Samsung Galaxyd). Mõnedel CyanogenModi installidel on see ka siiski tööle saadud.

Kes kasutavad veel MP3 pleiereid? Neid pole palju ja jääb aina vähemaks, kuid Sony usub, et audiofiilidele võiks üks uus Walkman siiski ära kuluda. See pole küll pakitud muusikaformaadi MP3 pleier, vaid kõrgekvaliteediline digivõimendiga mahamängija, mis teeb vajadusel ka pakitud konservmuusikast avarama kontserdisalvestuse.

Sony legendaarse Walkmani uus lipulaev NW-ZX2 asetab kõrglahutusega heli otse taskusse – nii saab ka liikvel olles kogeda kodust muusikaelamust, mis ületab CD-kvaliteedi.

Analoogheli teisendamine digivormingutesse (CD-l ja MP3-ks pakituna) võib vähendada algupärase signaali puhtust. Kõrglahutusega heli salvestab analoogilt digivormingusse teisendamisel detaile palju paremini, mis tagab ehedama ja emotsiooniderikkama kuulamiskogemuse.

Trükkplaadid, millele elektroonikakomponendid kinnitatakse, vihjavad juba oma nimega sellele, et elektroonikat peaks saama välja trükkida. See toimus siiski ainult osaliselt - vasest viigud saadi erinevaid trüki- ja söövitusmeetodeid kasutades liimriidest plaadil. Kuid täna-homme CES-il tutvustatav Voxel8 on juba olulisem samm edasi 3D printimise ajastus: Voxel8 trükib välja PLA-st ehk tavalisest 3D printerite toorikmaterjalist kujundeid, kuid suudab sinna sisse ehitada ka hõbedasisaldusega elektrit juhtiva tindiga radasid, millest saavad juhtmed ja viigud elektroonikaseadme sees.

Printeritootja teeb koostööd Autodeskiga, mille Project Wire aitab luua 3D elektroonikat, et see Voxel8-ga välja trükkida.

^{Foto: (CC) Boysketch / Deviantart}

1985. aastal tuli kinodesse film, mis sai kiiresti tehnoloogiliseks kultusfilmiks. Muidugi küsisid paljud, kas see kõik on ikka 2010ndatel "päris". 4. jaanuaril 2015 võime öelda, et tõesti, suur osa sellest on praegu olemas. Ja mõni ennustatud tehnoloogiaime lausa Eestis loodud.

80ndate kultusfilmis räägib tulevikku reisiv Marty McFly filmi 2. osas (1989) tulevikku reisides aastal 2015 mingi videokõneseadmega, mis on praegu (ja juba aastaid) täiesti olemas: Skype. Videokõned on võimalikud, kuigi igapäevaselt kasutatakse neid vähe. Pigem on see levinud korporatiivsetel koosolekutel harukontoritega suheldes. Skype aga kirjutati valmis selle sajandi alguses Eesti programmeerijate poolt. Ning ka telekad, mille kaudu Skype´i laadseid kõnesid võeti, olid filmis lamedad nagu praegu enamuses kodudes. Kineskoop on ammu unustatud.

Alcateli Onetouch´i telefonid on meil viimati tuntud seenioride nuputelefonidena, kuid tegelikult on Euroopa telekomihiiul portfellis ka vägagi nutikaid telefone - One Touch Pixi 3 on nagu kolme peaga lohe ehk kolme ajuga nutiseade. Vahetada saab lisaks taustapiltidele ja äppidele ka platvormi - riistvara töötab Windows Phone´i, Androidi või Firefoxi mobiilsel platvormil.

Aasta alguses vaadatakse edasi, aga korraks peab ka möödunud aastale tagasi vaatama, et teada, kuhu edasi minna.

tagasivaate hetk on nüüd käes. Vaatame, millised lood olid mullu kõige loetumad. Esikümnest saab teha oma järeldused, mida uuel aastal lugejatele pakkuda.

Kõige loetumaks osutus 29. mail avaldatud lihtsa lahenduse lugu, mis võimaldas igaühel järgi vaadata, kas tema arvuti kaamerast keegi jälgib teda: "Kontrolli järgi, kas sind salaja veebikaamerast jälgitakse". Kui isegi president kleebib oma sisseehitatud veebikaamera igaks juhuks kinni, on sel põhjust. Pealegi ehmatasid paljusid viimase aja uudised sellest, kuidas häkkerid tavaliste kasutajate arvutites kaameraid ja mikrofone omatahtsi sisse lülitasid. 2014. aasta läks ajalukku ka paljude kuulsuste piltide lekkimisega. Nii et parem karta või vähemalt järgi proovida.

Google´ilt saime 2014. aastal Lollipopi, Android Weari, nägime natuke Google´i isesõitvat autot, Nesti koduautomaatika ostmist jne. 2015. aastal lubab Google jälle midagi revolutsioonilist korda saata.

Ükshaaval pihta hakates võiks sel aastal oodata järgmisi asju (Google´i blogi, Arstechnica ja Techradari põhjal).