Täna toimuval Sertifitseerimiskeskuse aastakonverentsil saab jälle teada, mis meie e-riigis on aasta jooksul toimunud ja mis ees ootab. Selgub, et ees ootab üsna olulisi muudatusi. Nii infosüsteemides kui meis endis.

Häälekas vähemus, nagu raadiost räägiti, suudab end nähtavaks teha. Kalev Pihl vihjab uues IOS-is mittetöötavale ID-kaardile. Probleem saab lahenduse detsembris, selgub. Aga mobiil-ID töötab muidugi edasi platvormist sõltumatult.

2014. aasta oli veel tähelepanuväärne selle tõttu, et esimest korda sai turvaoht - Heartbleed - lausa logo.

Täna 5. novembril asutasid 33 ettevõtet ja eraisikut Eesti Krüptoraha Liidu, mille põhieesmärgiks on krüptorahanduse valdkonna arendamine Eestis, osalemine õigusloomes, krüptorahatehnoloogiate leviku toetamine, krüptorahanduse teadlikkuse ja kompetentsi tõstmine Eestis. Samuti koostöö avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eestis kui ka välismaal.

„Krüptoraha olukord nii Eestis kui ka  paljudes teistes riikides hetkel nn arenguvaludes – kuigi kasutajate arv kasvab pidevalt nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute hulgas, samuti ka tehingute arv ja maht, siis endiselt puuduvad konkreetsed juhiseid digitaalse valuuta kasutuse kohta ning korralik regulatiivne raamistik, mis oleks ühiselt mõistetav.

Eile IM Arvutite Solarise salongis toimunud eksklusiivne tunniajane iPad Air 2 esitlus toimus ühe kauaaegseima iPadi kasutaja - Priit Hõbemägi abiga, kes selgitas, miks tema ikkagi otsustas uuendada oma tahvli uuele iPad Air 2 mudelile, ehkki ka vanemad on veel täiesti töötavad, aga pole olnud lihtsalt aega neid maha müüa.

Jälle on asutud võistlema robotiehituses. Seda on vaatamas käinud nii vabariigi president kui ÜRO peasekretär. Ja vaadata on, nii suurtel kui väikestel. Sel aastal toimub koguni 12 erinevat robotivõistlust, avatud on näitus, toimuvad töötoad. Lisaks 262 osalevale robotile tuleb neid pealt vaatama ligi 12 000 külalist.

Robotex on Baltikumi suurim robotivõistlus, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooliga.

Samsung uuendas eelmise nädala lõpul taas oma Galaxy-seeriat. Paraku jõulukingiks uusi mudeleid veel osta ei saa, aga juba talve selgroo murdumise järel on need meie operaatorite juurest saadaval.

Galaxy A5 ja Galaxy A3 on Samsungi kõige õhemad nutitelefonid ja neil on esimest korda Samsungi mudelite juures täismetallkorpus. Kuigi tehniliste andmete poolest pole suurem ja väiksem Galaxy tippude tipud, siis midagi häbeneda ka pole. Tegemist on hea sotsiaalmeedia- ja selfie-telefoniga, mis on üliõhuke ja kerge kaasas kanda.

Kestvustelefone haaratakse lettidelt aina rohkem, sest inimesed on juba tüdinud iga pisema kõksu peale ekraani vahetamisest või natuke uduse ilma puhul veekahjustuste garantiitingimuste üle vaidlemisest. Tõsisemad roomik-kestaga telefonid aga on endiselt üsna kallid - sadu ja sadu eurosid tuleb nende eest välja käia.

Eestiski laia portfoolioga esindatud Poola päritolu tehnoloogiabränd Overmax pakub nüüd oma uut kestvustelefoni, mis pole mitte IP67, nagu enamus sedasorti tööriistu, vaid koguni IP68 standardile vastava kestvusega. Kui IP67 lubas kuni meetri sügavuses vees telefoniga sulistada mitte üle 30 minuti, siis IP68 põhimõtteliselt ei piira vees oleku aega, kuid sügavus ei tohi ületada kolme meetrit. Meie madalaveelistes rannikuvetes seigeldes peaks sellest piisama ja vundamendiaugud on ka harva sügavama veekihi all. Overmax ise küll mainib tagasihoidlikult, et vees võib olla kuni ühe meetri sügavuseni.

Reklaampostitus

Kust osta sülearvutit? Millised sülearvutid on parimad? Miks soetada endale tänapäevane ja võimekas sülearvuti? Sülearvutita elu tundub kaasajal võimatu. Sülearvuti on oluline: töövahend, abiline õppimisel, suhtlusvahend ja meelelahutaja.

Sülearvutitel on rohkesti mitmesuguseid mudeleid, mõõtmeid, jõudlusi ja muid tähtsaid näitajaid. Praeguse aja eluviis on kiire. Kui teil on tekkinud tahe uue töökindla kaaslase saamiseks, siis kuidas selles keerulises sülearvutite maailmas orienteeruda?

Aastal 1969 ühendusid Internetti esimesed kaks arvutit. Väike samm inimkonnale võrreldes 1969. aastal esimest korda Veenusele maandunud Venera 5-ga või inimese esimeste sammudega Kuul. Kuid tagantjärgi on Kuul praegu vähem inimesi kui oli 1969. aastal ja ega Veenuselgi palju kosmoseaparaate viibi. Internetti on aga 45 aastat hiljem ühendatud juba peaaegu 25 miljardit seadet. Veebi on üles pandud miljard kodulehte – üks koduleht iga seitsme inimese kohta maailmas.

Eestisse jõudis aga esimene internetiühendus muu maailmaga 26. märtsil 1992. aastal, kui esmakordselt registreeriti ka ee. domeen. Eesti esimeste registreeritud domeenide hulgas oli Keemilise  ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Tartu observatooriumi ja ajalehe Postimees domeen.

Elisa hakkab raamatumüüjaks - koostöös Eesti raamatukirjastustega sai valmis e-raamatute keskkond, milles saab lugeda nii palju kui jaksad vaid kuutasu - 8,99 euro eest. Seega võiks kuus ikka vähemalt mõne raamatu lugeda, et omadega plussi jääda. Nii vaimselt kui rahaliselt.

Eelmise nädala lõpus esines IT konverentsi ATEA Action Rootsi Piraadipartei asutaja Rick Falkvinge. Rootsis loodud esimene piraadipartei on nüüd levinud juba kuuekümnesse riiki ja saanud ka Euroopa Parlamenti. Juba ammu pole Falkvinge põhiteemaks tarkvara- või muusikapiraatlus. Tallinna ettekandes võttis piraadipartei juht ette hoopis suuremad teemad. Näiteks panganduse. Või riigi funktsioonid.

Falkvinge käis ATEA Actionil kohtumas ka BNS-iga, rääkides e-valimistest. "See on väga halb mõte," ütles ta intervjuus e-valimiste kohta, "see on katastroofiline."

Kuid esinemise peateema oli siiski bitcoin, uus virtuaalraha.