Eelmise nädala lõpus esines IT konverentsi ATEA Action Rootsi Piraadipartei asutaja Rick Falkvinge. Rootsis loodud esimene piraadipartei on nüüd levinud juba kuuekümnesse riiki ja saanud ka Euroopa Parlamenti. Juba ammu pole Falkvinge põhiteemaks tarkvara- või muusikapiraatlus. Tallinna ettekandes võttis piraadipartei juht ette hoopis suuremad teemad. Näiteks panganduse. Või riigi funktsioonid.
Falkvinge käis ATEA Actionil kohtumas ka BNS-iga, rääkides e-valimistest. "See on väga halb mõte," ütles ta intervjuus e-valimiste kohta, "see on katastroofiline."
Kuid esinemise peateema oli siiski bitcoin, uus virtuaalraha.
Nii nagu piraadipartei sai alguse sellest, et 1900ndate tööstusajastu seadused reguleerisid täiesti jaburalt 21. sajandi infoühiskonda, niisamuti kritiseerib ta praegust ajast ja arust pangandussüsteemi, kus on väga kõrge sisenemislävi ja infoühiskonnast maha jäänud sajanditevanune tehnoloogia.
Piraadipartei aga tekkis sellest, kui ta kirjutas paar rida jutuka aknasse. Idee plahvatas. Piraadipartei ideel oli esimese päeva õhtuks 300 aktivisti.
"Mul oli hea palgaga I- töö. Nüüd sain mõelda, mis oma eluga edasi teha," ütleb ta. "Otsustasin, et lähen töölt ära. Raha lõppes otsa 18 kuuga.
3,5 aastat hiljem saime aga parlamenti.
Järgnes edu üle kogu Euroopa. Kümme tuhat vabatahtlikku."
Falkvinge soovitabki edu valemi: nimeta oma eesmärk avalikult. Pane kirja – kaks rida chati aknas.
Eesmärk peab olema väga täpne..
Kohe peab olema näha, et see eesmärk on saavutatav.
Teekond peab olema eepiline. Ära karda takistusi. Karda pimedust: kui pole näha, kuhu peab minema.
Bitcoin on Falkvinge arvates järgmine revolutsioon. Saab ehitada oma ärikultuuri algusest peale. See on samamodi nagu e-postiga, toob piraadipartei juht näite: "1990. aastal saatsin oma esimese e-kirja Uus-Meremaale. See tapab postiteenistuse, uskusin kohe. Esimese Bitcoini ülekande tegin jälle Uus-Meremaale ja nagu esimese e-kirjagi puhul arvasin, et see tapab panganduse. Raha läks kohe kohale, ei olnud mingit teenustasu, kuhugi panka ei pidanud sisse logima, isikuandmeid jätma jne."
Pangad kasutavad siiamaani 1960ndate tehnoloogiat, usub Falkvinge. See on ju sama, mis perfokaardiajastul, lisab ta. Tohutu regulatsiooniga ei saa aga midagi muuta. See kõik on väga kallis. Nüüd on aga keskpangad saanud väljakutse: inimesed saavad raha liigutada ilma nendeta. Ka valitsuste maksukogumissüsteem on saanud väljakutse. Valitsused ei saa vaadata, kes kellele kui palju raha kandis.
"Kuid juhuslik bürokraat hüüatab: me peame saama kontrollida seda kõike!"
Falkvinge usub, et bitcoin võidab kommertslikel alustel. Kuna pole teenustasusid, ülekanne on turvaline, kiire - see suurendab firmade kasumi näiteks kahekordseks. Ja seda ilma keskpankadeta.
Aga kui keskpanka pole vaja, siis mida me veel tegelikult ei vaja?
Falkvinge usub, et see selgub Bitcoin 2.0 tulekuga. See on nn blockchain tehnoloogia. Valuutasid rünnatakse esimesena. Järgmisena muutuvad juba keskvalitsuse ülesanded. Kui me ei vaja keskpanka, siis võimalik, et varsti ei vaja me ka keskvalitsust. "Miks me peaksime siis vajama keskvalitsust?" küsib Falkvinge.
Lahendus on nn swarm leadership juhtimise hajutamine. Detsentraliseeritud vabatahtlik töötegija juhib asju. Falkvinge nimetab seda Bitnation´iks. Swarm leadership muudab ärisid. Need uued ärid muudavad ka valitsusi. Bitnation on piirideta, tegutseb vabatahtlikkuse alusel ja on detsentraliseeritud.
"Järgmine dekaad, ma usun, tuleb eriti huvitav," lõpetab Falkvinge.
FOTOD: KAIDO EINAMA
Ja kõige lõpetuseks üks video: mis siis ikkagi on Bitnation?