Küberkurjategijad muutuvad järjest kavalamaks, kasutades lisaks ettevõtete nõrkustele ära ka inimeste kiiret elurütmi, mistõttu võib nende ohvriks langeda üksiku vanainimese kõrval ka digipädev tarkvarainsener.

Kas pakiautomaati raha viinud või telefonikõnes võõrale oma pangaandmeid jagav inimene on ise rumal või on süüdi hoopis logistikaettevõte või mobiilioperaator, kelle süsteemid võimaldavad küberkurjategijatel ettevõtte klientidele ligi pääseda?

Eesti leevendas peaaegu märkamatult tehtud muudatusega ühte peamistest nõuetest, mis on aastaid painanud kõiki finantssektori teenusepakkujaid. Nimelt on oluliselt vabaks lastud nõuded inimeste kaugtuvastamise tarkvarale.

Advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko selgitas, et Eesti krediidi- ja finantseerimisasutustel on kohustus tuvastada kliendi isikut, kui tehingu summa ületab 15 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul või kui klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist.

Ka hästi valgustatud kohas pargitud auto võib kergesti varaste sihtmärgiks muutuda. Saagiks lähevad tavaliselt kergesti eemaldatavad autoosad, mida saab hiljem mustal turul müüa, välismaale transportida või teiste sõidukite remondiks kasutada.

Autoandmetega tegeleva ettevõtte carVerticali eksperdi Matas Buzelise sõnul on varaste sihtmärgiks tavaliselt uuemate autode osad, mida saab müüa kallimalt. Nende tähelepanu köidab kõik, alates katalüsaatoritest kuni velgede ja isegi numbrimärkideni. Kuidas saavad sõidukiomanikud end aga kaitsta?

28. juunil 2025 jõustub Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv, mille eesmärk on muuta tooted ja teenused paremini kättesaadavaks ka erivajadustega inimestele. Paljud tooted, teenused ja informatsioon on liikunud veebi, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu digitaalsele ligipääsetavusele.

SEB tarkvaraarendaja Tatjana Kadak selgitab, mis on digitaalne ligipääsetavus, miks see on oluline ja milline on digitaalselt ligipääsetav rakendus või veebileht.

Tänapäeval puutuvad kõik kokku õngitsuskirjadega – pettur püüab ohvrit kavalate nippide abil manipuleerida oma andmeid jagama. Kuidas neid e-kirju ära tunda?

Õngitsuskirjad on laialt levinud ja petturid lähevad nende koostamisel aina teadlikumaks. “Õngitsuskirja iseloomustab üleskutse millelegi klõpsata, näiteks mõnel kahtlasel lingil või manusel,“ selgitab Riigi IT Keskuse IT-abi vanemspetsialist Merle Kappak petuskeemi olemust.

^{Pilt: Lora mudel, Realistic Vision V6.0 B1, Stable Diffusion}

Küberpettuste ja küberkuritegude hulk on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud ning tihti saavad kurjategijad rahale ja andmetele ligi just kasutajate nutitelefonide kaudu. Täielikku kaitset pole küll võimalik saavutada, kuid paari ohutusmeedet rakendades on võimalik ohvriks sattumise tõenäosust oluliselt langetada. Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitab, mida tasub silmas pidada ja kuidas end kaitsta.

^{Foto: Egert Kamenik}

Täna algas Tallinnas rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2024. NATO, valitsuste, akadeemiliste ringkondade ja erasektori tippeksperdid arutlevad selle üle, kuidas kasutada viimaseid teadustöid ja tehnoloogilisi uuendusi meie riikide kaitsmiseks küberohtude eest.

Eelmisel aastal saatis Telia oma klientidele tehisintellekti toel enam kui 300 000 äikese eest hoiatavat SMS-i. Kuna tänavune äikesehooaeg on peagi algamas, asub ettevõte taas inimesi võimalike äikesekahjude eest hoiatama.

Koos soojade ilmade saabumisega jõuab kohale ka äikesehooaeg, mis ohustab igal aastal koduelektroonikat ülepingest tekitatud kahjudega.