Teateid arvutimaailmast.
Mõnes mõttes siin uudist pole - Eesti kõige ihaldusväärsemad ettevõtted on tehnoloogiasektorist (ja sekka ka pankasid). CV Keskus korraldas ligi 4000 vastaja seas uuringu, millised ettevõtted on tööandjana kõige ihaldusväärsemad ja pani kokku TOP 100 edetabeli, kus parimad reastatud.
Kontorikombainide paberkuivas maailmas on ka uudiseid kõigi nende plinkivat nutiseadmeuudiste kõrval. Samsung Electronics tutvustab uut väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud multifunktsionaalset printer-skannerit MultiXpress 7, mis muudab dokumentide printimise ja skaneerimise turvalisemaks ning kiiremaks.
Virtuaalreaalsus ja virtuaalprillid on praegu nii kuum teema, et kui mõni tootja sellest ei räägi, siis võib juhtuda, et teda pole (varsti) olemaski. Kui Samsung võtab asja tõsiselt ja teeb Oculus Rifti sarnaseid lahendusi ning Sonylgi on täisverelised vertuaalprillid teoks saamas, siis LG on võtnud lihtsama tee ja eeskujuks on midagi Google´i Cardboardi sarnast.
Ajujahi konkursil selgusid viis viimast, kes jätkavad võitlust 50 000 eurose auhinna nimel. Neist neli on seotud IT-ga ja kaks olid ka AM-i novembris ennustatud võimalike favoriitide seas sajast väljavalitust - Hivescale ja Huntloc.
Meeskondadel on nüüd aega veel poolteist kuud, et suurendada oma edueeliseid konkurentide ees ja võita.
SEB äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul on kõigil kahekümnel meeskonnal, kes eile žürii ees käisid, potentsiaali oma äriideed realiseerida. “See, et täna pidime välja valima viis meeskonda, ei tähenda, et ülejäänud viisteist peaksid oma idee nurka viskama. Vastupidi – nende hulgast tuleb kindlasti palju edulugusid,” ütles Maasik.
Žüriisse kuulusid Erki Mölder (EASi nõukogu liige), Mart Maasik (SEB), Priit Alamäe (Nortal), Indrek Kasela (investor), Karoli Hindriks (Jobbatical) ja Heidi Kakko (EstBAN).
Foto: (CC)
Eesti kogub idufirmade kasvulavana kuulsust ja mõned investorid on hämmingus: miks just siin, kõledal ja külmal Läänemere kaldal, kus pole isegi suuri mägesid ega laiu jõgesid, rääkimata rikastest tehastest, on pihta hakanud selline startuppide buum? Üksikud idud kasvavad maailmakuulsaks, kuid rohujuure tasandil vajavad toetust paljud, võideldes oma koha pärast kiirendites ja otsides rahastust.
Kuid alati ei pea hea toode ootama rikka äriingli tähelepanu alla sattumist. Mõnikord aitab ka rahva tahe. Ühisrahastuse saitidel ootavad kümned ideed kastmist kasvõi mõne(kümne) euro kaupa. Soovijad saavad teha annetuse lemmikprojekti heaks ja kui raha õnnestub kokku saada, premeerivad arendajad oma toetajaid kingitustega vastavalt annetuse suurusele.
AM otsis kolmelt ühisrahastamise saidilt - Hooandjast, Indoegogo-st ja Kickstarterist kokku mõned Eesti ideed, mis igaühe panust ootavad. Vaata järgi ja toeta, kui arvad, et see idee võiks elujõuliseks saada. Või vaata, millised on suuremad edulood.
Kellel on parem teenindus? Keeruline küsimus. Vihane klient, kes klienditeenindaja peale pahandas, küsib sõbralt, kas ehk peaks tema operaatori juurde kolima. Sõbral on just vastupidine mõte. Kuid kas olukord on nii hull ja kellel on teeninduse olukord parem?
Läinud aasta lõpus viis uuringufirma TNS Emor taas läbi Eesti Teeninduse Indeksi uuringu, millest selgus, et Eesti Telekomil (EMT ja Elion) on telekommunikatsioonisektori parim teeninduse tase.
Hundid lambanahas. Durak saab ka "äpipoes" peksa. Mobiilimaailma "Trooja hobused". Nii võib öelda mobiilimängude kohta, mis tegelikult polegi lihtsalt mängud, vaid midagi enamat. Ja seda mitte heas mõttes. Mobiilidele antiviirust pakkuv Avast postitas ülevaate sellest, mismoodi mängudeks maskeerunud reklaamvara meie niigi ahtakest mobiiliressurssi asub õgima ja meile hoopis soovimatuid reklaame tavaliselt just kõige kiiremal ajal mobiiliekraanile sülitab.
Keerulised ajad panevad inimesi aina rohkem paranähtustesse uskuma. Soolapuhujad, ravitsejad, ennustajad, vaimude väljaajajad on kõik aktiviseerunud ja kuna paljud inimesed pöörduvad samal ajal ka tehnikavidinate usku, siis muidugi on paranähtuste uurijatelt neile olemas ka üks täiesti teaduslik vidin täiesti mitteteaduslike nähtuste uurimiseks.
Kuskil ei hakka plinkima tulukesed, kui n.ö vaimud peaks silmapiirile ilmuma, samuti ei valgusta "kollipüüdja" röntgeniaparaadina pimeduses kükitavaid tonte. Ka pole olemas kapslit, kuhu vaimud kinni püüda. GhostArk on tehnoloogiline vidin, mis ei pruugigi olla mõeldud vaid kergeusklikele vaimude püüdjatele, vaid kõlbab ka kõrgekvaliteediliseks mikrofoniks või n.ö keskkonnatestriks, mis mõõdab samaaegselt magnetvälja, temperatuuri, raadioeetrit, õhurõhku ja muid ümbritsevaid parameetreid. Seega tegemist on ühe hea mõõteriistaga, kus on palju andureid ühes seadmes koos samaaaegselt keskkonda mõõtmas.
Nokia teatas hiljuti oma headest majandustulemustest ning arendab vaikselt ka tooteid, mis kultusbrändi kunagi taas raketina taevasse võiksid lennutada (näiteks tahvel N1). Üks selline toode, mida fännid võivad tagasi igatseda, on Nokia Communicator. Selle vormiga nutiseadet praegu peaaegu et polegi. Nišš on tühi. Palju aga on veel neid, kes kaanega avatavat ning füüsilise klaviatuuriga nutiseadet ikka veel taga igatsevad.
Omar Pirela on disainer, kes joonistas uue Communicatori välja selisena, nagu see võiks tulla turgu vallutama praegu.
Gartner ennustab (või hoiatab, kuidas kellegi jaoks tundub), et 2020. aastaks ehk juba viie aasta pärast sõidab maailma teedel veerand miljardit võrku ühendatud ja isejuhtivat autot.
Võrku ühendatud autod moodustavad viie aasta pärast olulise osa nutistust ehk asjade Internetist (IoT ehk Internet of Things). Võrku ühendatud autod pakuvad uusi pardateenuseid ja automaatjuhtimist, mis alati ei pruugi veel ka viie aasta pärast tähendada täiesti isesõitvat juhita autot, vaid näiteks teatud olukordades (maanteel) juhtimise üle võtvat või liiklusmärkide ja liiklusinfo põhjal juhti assisteerivat-korrigeerivat ning ohtlikke olukordi ennetavat autot.