Mida noorem põlvkond, seda vähem huvitab seda "vana meedia": paberist ajakirjad, televiisorid ja raadiod. Nutiseadmed on info ammutamise aluseks, sest sealt saab valida ise, mida, millal ja kuidas vaadata. Seda kinnitab ka hiljutine Samsung Index LIVING´u tarbijakäitumise uuring.

Eesti, Läti ja Leedu noored vaatavad televiisorit aina vähem, sest filmide ja videote allalaadimiseks ning vaatamiseks kasutatakse nutiseadmeid, selgub Samsung Electronics Baltics’i tarbijakäitumise uuringust LIVING.

15 protsenti Eesti noortest ei vaata näiteks enam üldse televiisorit ning ligi pooled noortest on nõus televiisorist nutiseadmete kasuks loobuma.

Seekordsel Eesti kaardistamisel on Google ette võtnud vaid suuremad ja olulisemad kohad. Kuni augusti lõpuni sõidavad Google StreetView tehnoloogial põhinevaid välitöid tegevad autod ringi Regio juhtidega. Kogutakse GPS asukohti, pilte ja lasermõõdistamise teel saadud objektide kujusid ja liiklusmärkide infot.

StreetView rakenduses olevat pildimaterjali uuendatakse seekord vaid Eesti suuremates linnades, sõidetakse linnade keskosades ja suurematel tänavatel, autod liiguvad vaid mööda avalikke teid ja olulisi turismiobjekte.

Google Map Makeri Riia ürituse teine päev algas samas kohas, kus eelmine ehk Ostas Skati restorani- ja konverentsikeskuses. Pilved olid hajunud, palav, arvutid kõigil relvastusena kaasas ja algamas Google Map Up ehk kaarditäiendusmaraton. Tavaliste hackathlonidega võrreldes oli see küll tunduvalt lühem - vaid kolm tundi, kuid kodus ette valmistamata ikkagi piisavalt närvesööv.

19. veebruarist saavad kõik Eestis Google´i kaarte parandada ja täiendada ning nüüd istumegi me, neli Eesti Map Makerit just algaval Google Map Up´il. Lattelekomi Internet on aeglane, tuuakse kiirema WiFi paroolid. Enne aga räägivad üks õpetaja Poolast ja tema abiline sellest, kuidas kaarte õigesti täiendada. Näiteks kui on satelliidipilt, mille abil kaardile joonistada majasid, siis katuse järgi on küll hea joonistada maja kontuure, kuid vundament asub satelliidipildil nihkes, sest satelliit ei pildista maju tavaliselt otse nö "lagipähe".

Tasuta (ja tasulist) antiviirust pakkuv Amsterdamis asuv IT-ettevõte AVG pani kirja kõik need kurjad äpp´id, mis tarvitavad sinu nutitelefonis kõige rohkem akut, mälu ja andmesidet.

Praeguseks on olemas juba miljon erinevat Androidi äpp´i, kirjutab AVG oma blogis. Ja suur osa neist on sellised, mis tarvitavad rõõmuga ära kogu mobiiliressursi. Teised jälle on säästlikumad.

Keskmine mobiilikasutaja on omale alla laadinud 25 äppi. Vaata, kas mõni neist õgarditest on ka sinu telefonis pesitsemas.

Windows 8-ga masinate tootjad on üritanud neid erinevat viisi väänduma ja kokku-lahti käima panna, et saaks kasutada nii traditsioonilise sülearvuti kui tahvlina. Acer on oma Switch 10-ga sedasama üritanud ja nende uus lahendus näeb ette klaviatuuri- ja ekraaniosa kinnitamist kahe tüübliga. Nii saab kasutada kas tahvlina või klaviatuuriga sülearvutina, nii nagu ise tahad. Kokku on neli erinevat kasutusvõimalust - sülearvuti, tahvel, ekraan ja "telk".

Nutiseadmel on magnetitel põhinev nn Acer Snap Hinge´i ühendus, mis aitab mugavalt režiimide vahel liikuda, ühendada klaviatuuri ilma tülikate riivideta ning kasutada vajadusel täiendavaid salvestusseadmeid.

Tehnoloogiaettevõtte LG Electronics täidab hõredat nišši ja laiendab oma nutitoodete valikut uue KizONi kantava seadmega lastele. KizON on disainitud spetsiaalselt eel- ja algkoolilastele, mis laseb vanematel mugavalt oma lastel silma peal hoida. Kasutades GPS-iga asukohamääramist ja WiFi-ühendust, annab KizON lapsevanemate nutitelefonidele reaalajas infot laste asukoha kohta.

Eile tegi Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau Tehnopoli Startup Inkubaatori juhile Marek Mühlbergile Eesti ja lähiriikide esimese ülikvaliteetse 4G häälkõne. Kas kõneteenus, mis kipub muu andmesideteenuse kõrval vaikselt taanduma, saab LTE-ga uue hingamise?

Argo Virkebau sõnul on 4G kõne väga eriline kogemus otse tulevikust – heli on nii selge, et tundub nagu teine inimene oleks otse kõrval. “4G kõne algab momentaalselt kohe peale valimist ning võtab 40% vähem energiat. Samuti on võrk efektiivsem ja samas kohas saab kordades rohkem inimesi korraga helistada, mis on hea lahendus laulupeo mastaabis suurüritustel,” ütles Virkebau.

4G saabumisega on tekkinud küsimus, et milleks veel üldse kõnede eest maksta, kui üle neti saab helistada, kirjutada, pilti ja sõnumeid tasuta edastada. Küsimus on ilmselt õigustatud. Kõik liigub ju samas võrgus, milleks ühe eest küsida minutitasu ja teise eest mitte?

Paraku pole Internet, mille eest ainult maksta tuleb, kuutasu eest piiramatu.

Kui aastaid tagasi oli moesõnaks pilv, siis nüüd paistab pilevde vahelt uus buzzword - asjade Internet ehk Internet of Things (IoT). See, et mobiilid, külmkapid, mikrolaineahjud omale IP aadressi saavad, on juba tavaline ja läbikorrutatud teema (ehkki pole veel massidesse jõudnud). See aga, et "pehme" elektroonika hakkab imbuma no näiteks kasvõi poes müüdava piima või vortsi pakendisse või ütleb netiühendusega masinale, kui kaua sees olevat toitu kõlbab süüa, see on nüüd järgmine uus suur asi.

Mobiilioperaatorid Tele2 ja EMT andsid täna Riigikogu majanduskomisjoni esimehele Arto Aasale üle ettepanekud elektroonilise side seaduse muutmiseks, mis piiraks soovimatute müügikõnede ehk telefonispämmi kasutamist teenuste ja toodete müügiks.

Telekomiettevõtete Tele2, EMT, Elioni ning Eesti Telekomi poolt pakutud ettepanekute väljatöötamisel konsulteeriti nii Tehnilise Järelvalve Ameti, Andmekaitseinspektsiooni kui ka Tarbijakaitseametiga, mille kinnitusel on ettepanekud tarbijate huvides ja kaitseks ning valdkond vajab täpsemat reguleerimist.