(Arvutimaailm 1-2/12)

Aasta alguses tõi Tigma meie testilauale uusima esindaja Panasonicu nn „rugged PC“ ehk ekstra-vastupidavate arvutite klassist. Nende valikusse on ilmunud tahvelarvuti ToughBook CF-H2, mis ühendab endas hea jõudluse ja kerge kaalu.

Senised ToughBookid on olnud enamuses ikka parajad sangpommid, ent tippklassi magneesiumsulamist korpusega H2 kaalub vaid veidi üle pooleteise kilo. Loomulikult puudub siin selline vastupidavus, et võid temast soomustransportööriga üle sõita, ent nii karmis keskkonnas töötamiseks ta mõeldud polegi.

(Arvutimaailm 9/11)

Bluetrek Carbon on mitmes mõttes uutmoodi peakomplekt. See, et tegemist on esimese Bluetoothiga peakomplektiga,  mis valmistatud süsinikkiust torukesest, on üks hea asi. Kuid mugav on omadus alles telefonihelina peale see sisse lülitades kõne kohe vastu võtta.

Alla kuue grammi kaaluv üliväikeseks surutud Bluetrek Carbon on niimoodi tasakaalustatud, et ehkki komplektist leiab kõrva taha käiva sangakese, pole tegelikult seda vajagi. Kerge ja kummiadapteritega peavarustus seisab kõrvas ka sangata. See on hea prillikandjatele – kõrva taga ei pea hoidma mitmeid sangasid. Noise Lock mürasummutus töötas tõesti mugavalt – ka peale puhudes polnud erilist müra kõne teises otsas kuulda.

(Arvutimaailm 10/11)

Turvaline keskkond peab mitte ainut olema, vaid ka näima turvalisena. Turvaparanoik teab, et „mustad nimekirjad“ kaitsevad teda efektiivselt terroristide eest,  tarbib oma 100 ml vedelikku ära ammu enne lennujaama turvakontrolli ja installeerib arvutisse Kaspersky Interet Security 2012.

(Arvutimaailm 12/11)

Eks igaühe arvutis leidu infot, mida paranoline boss, armukade elukaaslane, juhuslik arvutissorija või masina uus omanik parem teada saama ei peaks. Lihtlabane kustutamine ja prügikasti tühjendamine aitab vaid juhusliku sorija vastu, motiveerituma teadasoovija vastu tuleb kasutada tõsisemaid kustutajaid.

Internet on täis hulgaliselt tööriistu, mis kustutatud andmed kerge vaevaga jälle loetavaks muudavad.

(Arvutimaailm 6/11)

Barracuda Spam & Virus Firewall 300 ja Barracuda Web Filter 210 puhul on tegemist kastidega, mis pannakse stepslisse, konfigureeritakse tunni jooksul ära ja edaspidi on tegemist hooldusvaba tootega.

Mõlemad tooted on üsna krõbeda hinnaga ning mina ei ostaks endale neist kumbagi. Aga seda peamiselt seetõttu, et teenindan end ise tarkvaraliste toodete loomisel. Käsi ei tõuse ostma Linuxiga arvutit mitmekordse hinna eest.

(Arvutimaailm 5/11)

Skype´i sertifitseeritud müra summutava mikrofoniga kõrvaklapid Cresyn C511S sobivad lisaks Skype-kõnede vastuvõtule ka heaks muusikakuulamiseks.

Kõrvaklappide kohta veebiavarustest eriti mingit lisainfot ei leia, hulgifirma Mamear on need kätte saanud otse kuskilt Lõuna-Korea avarustest. Paraku saab neid kasutada vaid sülearvuti, lauaarvuti või suurema tahvelarvuti taga, millel on USB „host“ pesa. Traditsioonilisse 3,5 mm kõrvaklapipesasse ei sobi.

(Arvutimaailm, 4/11)

Kui otsida Internetist universaalset akulaadijat, siis annab Google tulemuseks lademes kummalisi kahe „käpaga“ isendeid. Arvutimaailm tellis ühe sellise eBay vahendusel kohale ja testis ära.

Hongkongist saabunud universaalne akulaadija oli sealkandis iseloomuliku brändinimega – Automatically Battery Charger. Sellist tootjat netist otsida on lootusetu ehk siis selle kohta võib arvata, et tootja soovib jääda anonüümseks.

See lisab veidi kõhklusi, kuid mida ikka niiväga saab ühe laadija juures nässu minna, pealegi kui see on varustatud ülelaadimiskaitsega. Väikesesse karpi oli kaasa pistetud ka mobiiliaku.

(Arvutimaailm 6/11)

Kui Steve Jobs mullu jaanuaris iPadi esimest korda maailmale näitas, jäin kohe uskuma. Tõepoolest, pisike ja mugav tahvel, mis ei üritagi dubleerida laua- või rüperaali funktsionaalsust, nagu seni ebaõnnestunult tehtud. Aga iPad 2? Mis selles veel erilist on?

(Arvutimaailm 3/11)

Kahe SIM-iga telefonid on muu progressi sabas sörkinud, nii on teinud ka see LG P520. Kuid kehvema ekraani ja vananenud platvormi juures võib leida ka üllatavaid eeliseid. Näiteks puuteekraani saab vabalt ka kindaga katsuda.

Välimuselt on kahe SIM-iga telefon üsna elegantne, tagakaas metallist ning värviline, andes võimaluse isegi natuke isikupärane olla. SIM kaardid on aku kõrval huvitavalt „riiulis“, mitte kõrvuti ja akule on üsna ohtralt ruumi jäetud. Suur aku kestab seetõttu üsna hästi – paarinädalase testimise jooksul ei pidanudki telefoni veel laadima, ehkki sees oli kaks kaarti ja kumbki tarbis.

(Arvutimaailm 5/11)

Märtsis väitis tuttav Facebookis, et Motorola Xoom teeb Apple’ile tuule alla. Sarnast alatooni kandis ka Super Bowli vaheajal näidatud Motorola reklaam, mis pilas mõnevõrra Apple’i omaaegset suurteost („1984”). Intrigeeriv lugu, niisiis otsustasin seadme esimesel võimalusel järele proovida.

Võimalus tuligi. Mõtlesin Xoomi jaoks välja kiire „sekretäritesti”: palusin oma kihlatul ilma muud lisainfot andmata kalendrist järgmise kolmapäeva lõunaplaane vaadata. Aega läks alla minuti. Tõsi, tal oli Androidiga varasem kogemus (HTC Wildfire).