Uus Mobotixi kaamera S14 pole sisu osas midagi uut, küll on aga uus vorm. Nimelt on kaamera kahe „salasilmaga“ ehk sensori ja objektiiviga, mis ühenduvad kaamera protsessormootoriga kahemeetriste USB-kaablite abil. Nii saab kaamerasilmad hästi ära peita.

Hea on S14-ga näiteks korraga jälgida nii uksest sisse ja välja kõndijaid. Kuid mitte ainult – kuna kaameramoodulid on vahetatavad ja vabalt valitavad, siis võib näiteks üks kaamerasilm olla lainurkobjektiiviga, teine kitsama vaateväljaga, üks päevase sensoriga, teine öösensoriga.

Trusti juhtmevaba sinise valgusega Maxtrack Wireless on iseenesest igati ergonoomiline ja korralik igapäevahiir: Tundlikkust saab reguleerida: 500 või 1000 dpi-d saab lülitada vastava nupuga hiire peal. Kuid rullik on niru.

Küljel on edasi-tagasi liikumise brauserinupud, kahe hiirenupu vahel ka rullik. Argihiire jaoks on see igati kohane varustus.

2,4 GHz raadiolingiga töötab hiir kuni 6 meetri kauguselt Logitechi miniadapterile väga sarnase USB-adapteriga, mis installib end Windows 8-ga masinasse muretult.

Samsungi Note-seeria on muudkui suurenenud ja suurenenud. See osa, mis puudutas telefone, on nüüd Note 8.0 näol lõpuks selle osaga, mis puudutas tahvleid kokku sulanud. See ongi tahvel, mis helistab. Või telefon, mis on suur nagu tahvel.

Tahvlite vajaduse üle ikka veel vaieldakse. Suured tahvlid on mõeldud süleriasendajaks, kuid siis tulid väikesed seitsmetollised, mis olid nutitelefoni asendajaks veebisurfil või mängimisel (või lisaklaviatuuriga ka hädisel kontoritööl).

Neile, kellele seitsmetolline ekraan tundus väikseks jäävat, on kaheksatolline ilmselt juba üsna paras. Neile aga, kelle kämmal täpselt seitsmetollise Nexus 7 ümber veel haaras, on kaheksatolline natuke liiga lai - ühe käega hoides ei hoia enam mugavalt kinni.

Nutitelefonide nö lipulaevadest oleme rääkinud, kuid muidugi on elektroonikatootjatel olemas ka nutitelerite nö lipulaevad. Samsungil on selleks Full-HD klassis 46-tolline 8. seeria F8000 SMART 3D Full HD slim LED TV. Sellise pika nime taga peitub ligi 2000 eurot maksev multimeediakeskus, mis, nagu nutitelerid ikka, ühendub võrku ja vähemaktiivse arvutikasutaja jaoks võib asendada isegi kodust arvutit.

Nutitelereid testisime ka aasta tagasi maikuus ja siis jäi mulje, et vaatamata oma pirakale hinnale ja paljudele lisavõimalustele on tarkvara telekatel siiski veel maha jäänud muust elektroonikamaailmast. Nüüd, aasta hiljem võib tõdeda, et areng on toimunud. Eriti just kiiruse osas, kuigi ka siin (ja tarkvara osas samuti) ei jõua telerid näiteks tahvlite ja nutitelefonide maailmaga sammu pidada. Sujuvuses ja kiiruses on veel arenguruumi, kuid enam ei ole aeglus talumatu või sügavalt häiriv. Häirib vaid siis, kui oled just kasutanud kiirelt regeerivat ja sujuva animatsiooniga nutitelefoni või tahvlit.

Just mõni päev tagasi helistas mobiilioperaatori murelik klienditeenindaja ja küsis: kas te kasutate mobiilset hotspotti oma mobiili vahendusel? Kas te ka teate, et see tapab kiiresti teie mobiili aku?

Tõsijutt, mobiiliaku läheb sellise m-interneti jagamisega üle mobiili WiFi hotspoti üsna kuumaks ja ega aku kaua vastu ei pea. Millised on siis alternatiivid?

Üks alternatiiv on eraldi WiFi jagaja, akuga ruuter, mille saab kaasa võtta ja taskusse pista. Neid on erinevaid ja AM-I testilaual on neist üks uusim: D-Linki DIR-506L SharePort Go Mobile Companion. Nagu viimasel ajal kombeks, on ruuterisse lisatud ka personaalse pilve funktsionid, et oma sülearvutile, tahvlile ja mobiilile kas USB-mälupulgalt või mälukaardilt (üle vastava adapteri) meediat jagada.

AM-i kaasautor Marko otsib juba pikemat aega kestvustelefoni, millega saaks mudas ja vee all helistada-pildistada. Tavaliselt on need telefonid olnud mõne iidvana Androidiga ja hirmus aeglased. Aga ajad muutuvad.

Ühel päeval leidis ta Kännukast CAT B15. Tundmatu nimi. Kui aga firma logo vaadata, siis insenerid ja raskema töö tegijad tunnevad ära – Caterpillar. Mis on raskete masinate tootjal asja peen-elektroonikasse ja nutitelefonide maailma? Telefoni tõsist korpust vaadates selgub, et selle firma klientide jaoks võiks just sellist toodet vaja olla küll.

Eelmisel aastal testisime märtsis ultrabooke ja siis olid need tõeliselt uus asi netbookide mõne aasta taguse tulemise järel: nüüd midagi kerget ja õhukest ka võimsama sisuga, mitte odavaks nuditud protsessori ja vähese mäluga.

Inteli ranged ultrabooki-nõuded ütlevad, et masin peaks olema alla 2 cm paks, alla 1,5 kg raske ja aku peaks kestma vähemalt viis tundi. Lisaks veel mõned nõudmised nõudlikult Intelilt, et ultrabooki kleebis ära teenida. Nüüd, aasta hiljem parimat ultrabooki valides võiks poest enam-vähem samad mudelid leida. Ainuke, mida tootjad on sel kevadel varmad uuendama, on ekraan - Windows 8 väljatuleku puhul pakutakse muus osas samasuguseid mudeleid puutetundliku ekraaniga.

Elion hakkas aprillis pakkuma kodujuhtimise teenust. Eks neid nutikodu lahendusi on ennegi olnud, aga massidessse pole neist suurt midagi jõudnud. Juba 2007. aastal proovis AM Siemensi nutiseadmetega kodulahendust, mis oli lahe seni, kuni selgus, et üks kõige lihtsam lüliti tule laes põlema panemiseks maksab 1500 krooni ja selle peab paigaldama spetsialist.

Nüüd proovis Elion ka erinevaid olemasolevaid seadmeid ja jõudis järeldusele, et ükski neist pole tavakasutaja jaoks piisavalt lihtne ning alustas Eesti jaoks haruldast tootearendust algusest peale - tootedisainist tarkvarani. Tulemus pole paha, ehkki kogu selle pildiloleva karbistiku oma koju tellimisel läheb kuumakse ikkagi päris kalliks.

Ootamatult tekkis võimalus üle hulga aja teatrit külastada. Mitte et ma teatris tegelikult harva käiksin, aga üldjuhul kipuvad need olema piiratud võimalustega harrastusteatrid.

Niisiis, kui pakuti tehnoloogiliselt keerukat tükki, tõstsin kohe vabatahtlikkuse märgiks oma virtuaalse käe ja läksin kohale.

Lõpuks jõudis kätte see kauaoodatud päev, mil HTC One’i pikemaks ajaks oma käsutusse sain. Lühidalt sain esimest korda käed-küljes seda telefoni testida umbes kuu aega tagasi.

Kuid nüüd karpi avades tabas mind ka pisike pettumus: tegemist on siiski testmudeliga, mitte lõpptarbijale mõeldud valmistoote näidisega. Esitluse ajal olid härrad HTCst nimelt väitnud, et tootmises aetakse meeletut kvaliteeti taga, mistõttu ka müükitulek veel pisut viibib. Need prototüübid aga, mida testimiseks jagatakse, olevat veel pisikeste iluvigadega. Aga mis siis ikka, parem prototüüp pihus, kui...