Salasõna ei ole midagi uut. Tegelikult on need olemas olnud sajandeid. Ammu enne seda, kui Hotmail, Skype ja Netflix soovisid, et looksite turvakoodi huvitava kasutajanime juurde, kasutasid roomlased salasõnasid selleks, et saata olulisi sõjaväeteateid oma vägedele.

Põhimõtteliselt oli tegemist lihtsa võimalusega teavet kaitsta. Paar tuhat aastat hiljem tegeleb selle teemaga Fernando Corbató.

Reedel algasid üle maailma massilised "WanaCry" nimelise pahavara rünnakud, mida peetakse maailma üheks suurimaks viiruserünnakuks. Kahju on see kõige rohkem tekitanud Suurbritannia meditsiiniasutustele, kus sellepärast on ära jäetud operatsioone ja raskendatud on patsientide vastuvõtt, kuid ka mujal maailmas levib vastik viirus ja nõuab peale andmete krüpteerimist nakatunud arvutites lunaraha.

Suured kevadised tehnoloogiakonverentsid Soome lahe mõlemal kaldal toovad kohale olulisi tegijaid kogu maailmast. Sel nädalal käis Arvutimaailm Helsingis Arctic15 konverentsil, mõne nädala pärast aga tuleb Tallinnas ligi paarituhande osalejaga põhjamaade järgmine suur oluline tehnoloogiaüritus: Latitude59.

Inimesi on ikka püütud peibutada libakirjadega ja kahjulike e-kirjalisanditega, kuid seekordne Google Docsi õngitsuskiri, mis mõned päevad tagasi massiliselt levima hakkad, on natuke teistsugune. See ei kasuta libalehekülgi, mis näevad välja nagu Google´i teenus, vaid õngitseski läbi Google´i enda Gdocsi pahaaimamatute kasutajate käest Gmailile kõiki õigusi küsides.

Kuna ka paranoilisemad kodanikud ei osanud Google´i teenust kasutada, siis levis uus õngitsuskiri nagu kulutuli. Kuidas see siis töötas ja miks me praegu juba sellest minevikus räägime?

Mobiilioperaatorid ei sulge kergekäeliselt mobiilset andmesidet, sest see on teenus, ilma milleta on kliendi poolt tekitatud tulu pea olematu. Kuutasud suuremahuliste kõnepakettide eest on langenud mõne euroni ja see ilma andmesidet lisaks võtmata on tühine summa ükskõik millise äriettevõtte jaoks. AM.ee toimetusse pöördusid kaks Tele2 klienti, kes kurtsid, et vaatamata ainult kõneteenuse kasutamisele tuli neile kuu lõpus ikkagi arve andmeside kasutamise eest. Uurisime, miks ja küsisime ka teistelt operaatoritelt, kuidas seda vältida.

WiFi on tihti ebakindla ühenduse sümbol - ära pane oma tähtsaid seadmeid, eriti servereid ja striimivaid kodumasinaid traadita ühenduse külge, võib mõni asjatundja hoiatada, sest Wifit katkestasid nii netiablas naaber kui eetris lärmakas mikrolaineahi. Põhiline aga on see, et ruuter pole õiges kohas. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

90ndate esimesel poolel, kui Arvutimaailm alustas, ilmusid ka lood esimestest häkkeritest, nende häkkerirühmitused oskasid modemite kaudu arvutisse sisse imbuda ja tegid telefonijaamade lollitamist, et neid modemeid telefonivõrgust üles leida. Kaspersky Lab’i eksperdid ja King’s College London ülikooli uurijad alustasid 90ndatel toimunud USA valitsusressursside küberrünnakute sarja ja kaasaegsete küberspionaaži võimalike seoste uurimist ning jõudsid järeldusele, et seos võib olemas olla - meil võib eksisteerida häkkerirühmituste dünastia.

Ühel hetkel on meil käes asendamatu kõrgtehnoloogiline töövahend, kuid juba järgmisel momendil võib see muutuda kasutuks vidinaks. Kuidas saabub nutitelefoni hukk? Sellel on seitse enamlevinud põhjust.

Tele2 klienditeeninduse direktori Sirli Seliovi sõnul on meid tabanud tõeline nutisõltuvus. „Paljude jaoks on nutitelefonidest saanud midagi enamat kui lihtsalt üks töövahend, sageli on telefon parim sõber. Kuna nutitelefoni on salvestunud suur osa meie elust, siis võib seadme kaotus olla tõeline traagika,“ selgitas Seliov ja lisas, et seetõttu tuleks telefoniga hoolsam olla. 

Eestis levib Smart-ID, selle uue SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahenduse on siin kasutusele võtnud juba 30 000 inimest. Kokku on Smart-ID kasutajaid Baltikumis üle 100 000.

Alates Smart-ID turuletoomisest on iga päev lisandunud uusi kasutajaid ning tänaseks on Baltikumis ületatud 100 000 aktiivse Smart-ID kasutaja verstapost. Kõikidest Smart-ID kasutajatest on pea 50 000 Lätist ning üle 23 000 Leedust.

Farmeritele on kätte jõudnud tõelised IT maailma üheksakümnendad - otsitakse Keygen´e, hiilitakse mööda litsentsidest ja hangitakse mustalt turult piraatprogramme. Talumehed häkivad traktoreid puhtalt elulisest vajadusest - masinatootjad on kõik nii kinni keeranud, et isegi mõne jupi väljavahetamine nõuab pärast litsenseeritud tehniku kohalekutsumist, kes siis tarkvaraliselt uuenduse kinnitab.