Katusepakkujad ja ähvardajad pole iga inimese igapäevane ht, küll aga küberväljapressijad, kes saavad koputada iga mobiilseadme uksele ja halvemal juhul pääsevad ka sisse. Kaspersky Lab’i aruande järgi tuvastati 2017. aasta esimeses kvartalis 218 625 mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste installimisjuhtumit. See on 3,5 korda rohkem kui eelmises kvartalis (61 832 korda).

Eesti kaitsetööstusettevõte Defendec on juba aastaid tagasi loonud piirivalveseadmed, mis aitavad jälgida piiri minimaalse hooldusega. Nüüd, Asjade Interneti buumi alguses, on see tehnoloogia endiselt väga innovatiivne ja pakub huvi maailma riikidele. Kuidas saada teada, mida teeb Indoneesia mägedes redutav terrorist, üle Läti piiri hiiliv illegaal või kuidas on olukord Kolumbias asuva naftatorni juures? Nendele ja sarnastele, eelkõige piiriturvalisusega seotud küsimustele leiab lahendusi Defendec.

Kui pangatehingute tegemiseks pole meil enam ammu pangakontorisse asja, siis konto avamiseks on ikka tulnud oma füüsiline keha kohale vedada, et kontoris saaks isiku välise vaatlusega dokumendi põhjal tuvastada. Kuid käes on 21. sajand, video- ja e-ID ajastu. Milleks? LHV videotuvastus võimaldabki inimestel lihtsamini ja vähesema vaevaga panga kliendiks hakata. Uue infotehnoloogilise lahendusega saavad eraisikud avada pangakonto videotuvastusega, tuvastades end distantsilt, olenemata asukohast.

Eilseks oli Eestis SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahenduse Smart-ID kasutusele võtnud juba 50 000 inimest. Kokku on lahenduse kasutajaid Baltikumis üle 200 000.

Smart-ID kasutajaskond on stabiilselt suurenenud iga päev ning tänaseks on Baltikumis ületatud 200 000 unikaalse kasutaja verstapost. Kui Eestis onkasutajaid pisut enam kui 50 000, siis Lätis on uue autentimisvahendi võtnud kasutusele juba 100 000 ning Leedus 60 000 inimest, ühes päevas on kasutajaid kokku keskmiselt 45 000 inimest.

Kui õngitsemine on levinuim eraisikute vastu suunatud rünnaku vorm internetis, siis DDoS on seda ettevõtete ja isegi riikide vastu. DDoS rünnaku eest pole kaitstud keegi ning seda on väga raske peatada, ennetada ja tõrjuda.

Mais vallandus üle maailma küberrünnakute laine, mis tabas paljusid arvuteid. Samas inimesed oma nutitelefoni häkkimise eest eriti ei kaitse. Arvestades, kui palju jõuab uudistesse hirmutavaid pealkirju andmete ja identiteedivarguste kohta, on enamik inimesi paigaldanud oma koduarvutisse viirusetõrjetarkvara, installinud tulemüüri ning võtnud kasutusele keerulise parooli.

Arvutiturvalisuse maailmast tuleb jälle üks uudis, mis muudab meie arusaamist IT-turvalisusest. Turvatarkvara tootja Check Point postitas teate "Hacked in Translation", milles nad väidavad, et on avastanud võimaluse subtiitrifailide kaudu tuntud meediapleierite nõrkust kasutades ohvri arvuti eemalt üle võtta. Lisaks saavad pahalased manipuleerida subtiitrisaitide (nagu Opensubtitles.org) edetabeleid, et nakatavat koodi sisaldavad subtiitrid ettepoole tõsta.

Kuigi Eestis pole nutitelefonide nakatumine pahavaraga massiline probleem, võiks seadmete kasutajad olla siiski teadlikud internetis varitsevatest ohtudest, näiteks sellest, et nutitelefon võib pahavara tõttu ise helistama või sõnumeid saatma hakata.

Sel nädalavahetusel Garage48 ja Tele2 korraldatud Baltikumi suurim ava- ja suurandmete häkkimismaratonil „Baltic Open & Big Data 2017“ arendati 15 töötavat IT-toodet. Peaauhinna võitis projekt „Passport Eye“, mis tuvastab automaatselt isikut tõendavaid dokumente.

Viirused läksid omavahel kaklema, milline paljastatud NSA turvaaukude kaudu kasutajate arvutitele ligi pääseb.