Cisco Midyear Security Report 2015 näitab, et üha keerukamad küberrünnakud on viinud kaitsjate ja ründajate vahelise innovatsiooni võidujooksuni. Kõige ohtlikum ründetarkvara on Angler Exploit Kit, mis on kahjustanud 40% sellega kokkupuutunud kasutajatest. Flashi turvaintsidendid on suurenenud 66%.

Juuli lõpus avaldatud Cisco Midyear Security Report 2015 analüüsib küberrünnakute keerukust ja küberturvalisuse trende. Raport soovitab organisatsioonidel tungivalt vähendada turvaohtudele reageerimise aega, et seista vastu keerukatele rünnetele kõrgelt motiveeritud ründajate poolt. Organisatsioonid peavad vastu seisma digitaalse majanduse ja asjade Interneti (IoE ehk Internet of Everything) uutele väljakutsetele ning ründevektoritele, mis pakuvad ründajatele uusi võimalusi suurte summade teenimiseks. Angler Exploit Kit on täna selleks üks enim kasutatavaid ründetarkvarasid.

Alles hiljuti oli maailma uudistes juhtum ühe Ameerika auto näidishäkkimisest. Nüüd on käes teinegi samasugune juhtum: kaks turvaspetsialisti - Kevin Mahaffey ja Marc Rogers leidsid Tesla Model S-ist turvaaugu, olles selle arhitektuuri kaks aastat põhjalikult uurinud.

Oma avastusest räägivad nad turvakonverentsil DefCon, mis algab reedel Las Vegases.

Arvutiga töötamine tekitab randme- ja seljavaevusi, võib mõjutada nägemisteravust ja hilisõhtune sinine ekraan tekitada unetust. Kuid nutitelefonid on samuti lisaks sõltuvuse tekitamisele ka mõnede füüsiliste tervisehädade põhjustajaks.

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi Eesti jaeturul tänavu esimese kuue kuuga 24 200 tahvelarvutit ja 179 200 uut mobiiltelefoni ehk iga päev enam kui 1300 nutiseadet. Aina rohkem inimesi veedab nutiseadme kohal mitmeid tunde kas töötades või meelelahutust nautides. Kuid pikaajaline ühes asendis viibimine võib koormata selgroogu ja kaela.

^{Foto: (CC) Steve Buissinne / Pixabay}

Infoturblased on tavaliselt rahulik rahvas, suuri ja vägevaid sõnu ei loobita, tehakse rahulikult oma tööd. Kuid viimase nädala jooksul on küberkaitsjate leksikoni siginenud sõna “tapmine”. Tapetav ei ole siiski inimene, vaid kõigest programm, või kui väga täpne olla, siis isegi ühe teatava firma teatav tehnoloogia. Päris mitmed nimekad infoturblased on nimelt leidnud, et turvakaalutlustel tuleb ära tappa brauserites elutsev Flash tehnoloogia.

Plahvatavatest mobiiliakudest on aeg-ajalt ikka uudistesse ja Youtube´i videosid sattunud, kuid miks nad plahvatavad? Ja kas plahvatama võib ka ise kogemata mõne mobiiliaku panna?

Selgub, et leekidesse lahvatav mobiiliaku on vaid mõne löögi kaugusel. Haamri- või noalöögi. Nii käitub mobiiliaku, kui seda natuke noaga surkida.

Internet on ideaalne koht küberkiusamiseks: kiusaja jääb varju, kiusatav on aga alati kättesaadav. Küberturvalisuse firma Kaspersky psühholoogid annavad nõu, mida teha.

Küberkiusamine, mille all mõistetakse tagakiusamist ja alandamist internetis, on muutunud üsna tõsiseks probleemiks: iga neljas laps vanuses 12 kuni 17 aastat on selle nähtusega ühes või teises vormis* kokku puutunud. Kiusu tagajärjed võivad olla üsna tõsised: eraldumine, õpitulemuste halvenemine, depressioon, agressiivsus või isegi enesevigastamise katsed. Kiusamise tagajärgedega võitlemisel on abiks õigeaegne vanemate toetus ja asjast rääkimine. Kaspersky Lab püüdleb selle poole, et rohkem vanemaid teaks, kuidas märgata esimesi küberkiusamise märke ja kuidas probleemile reageerida.

Kuna koos suviste ilmadega algab ka äikeseperiood (esimene äike ilmselt juba sel pühapäeval), on sobiv aeg meelde tuletada soovitused, kuidas oma koduelektroonikat pikselöögi eest kaitsta. Nõu annab Eesti Telekom. Jaga seda eriti nendega, kes elavad maapiirkondades ja saavad oma särtsu õhuliinidest. Kuid ka linnas pole äikesekahjustused välistatud.

Kodused elektroonikaseadmed nagu teler, arvuti, digiboks, ruuter või isegi pesumasin on väga tundlikud äikesest tingitud ülepinge suhtes ning äikesetorm võib need seadmed üsna kergelt rivist välja lüüa. Seejuures ei ohusta seadmeid pelgalt äikese otsetabamus, vaid saatuslikuks võib saada ka pikselöök, mis tabab elektri- või telefoniliine paari kilomeetri kaugusel kodust.

Hiljuti lahvatanud Mapgate ehk Google Mapsi kaardiskandaal teatud kaubamärki solvava täiendusega viis nüüd selleni, et Google otsustas Map Makeri teenuse teadmata ajaks sulgeda, kuni kaardivandaalide vastu parem lahendus on leitud. Järgmine teade uute tähtaegade ja arengute kohta lubati avaldada 27. mail.

Eilsest kinni läinud teenuses ei saa vabatahtlikud kaarditäiendajad enam midagi lisada. Pooleli jäänud asjad jäävad kinnitust ootama ja uusi täiendusi teeb vaid Google ise.

Linxtelecom sai esimese serverimajutuse teenusepakkujana Eestis infoturvalisuse (ISO27001) ja kvaliteedijuhtimise (ISO9001) sertifikaadid.

Linxtelecomi serverimajutuskeskused Tallinnas, Moskvas, Peterburis ja Varssavis läbisid eelmise aasta lõpus ISO27001:2005 ja ISO9001:2008 auditid. Nüüd on kogu Linxtelecomi grupp vastavalt ISO standarditele edukalt sertifitseeritud. See on oluline ennekõike rahvusvahelises äris, et ettevõtteid saaks kindlate parameetrite alusel võrrelda teiste teenusepakkujatega.