Kui me oma andmed pilve paneme, siis teadmised on juba pilves olnud varemgi ja aina rohkem me neid sinna usaldame. Kaspersky Lab tegi küsitluse ja selgus, et elukaaslase või abikaasa telefoninumbrit teab peast 67% vastanud eurooplastest, vanemate telefoninumbrit 74% ja lapse oma vaid 43%. Õdede-vendade või sõprade telefoninumbreid teab peast kõvasti vähem kui pool vastanutest. Milleks numbreid pähe tuupida, kui need on netis, telefonis, arvutis alati olemas...

Uue Windows 10 väljatulekuga selgus esiteks, et vaikimisi on peale pandud igasugused Microsoftile andmete saatmise valikud. OK, need saab teadlik kasutaja ise käsitsi maha võtta. Siis selgus, et vaatamata andmete saatmise väljalülitamisele mingid andmed siiski liiguvad endiselt Microsofti serveritesse. Kuid veebileht Hacking Defended Experts kirjutab, et lisaks on Windows 10-sse sisse ehitatud ka kõik vahendid kasutaja järele nuuskimiseks, mida luureasutused või pahatahtlikud häkkerid vajaksid.

Dell teatas avalikkusele uuest tahvelarvutist Latitude 12 Rugged Tablet, mis niisama lihtsalt katki ei lähe. See on ettevõtte esimene tugevdatud tahvelarvuti. Delli Rugged-arvutite tootevalikus leidub veel ka pöördhingedega sülearvuti Latitude 12 Rugged Extreme, samuti Latitude 14 Rugged Extreme ja Latitude 14 Rugged.

Droonid tiirlevad juba tüütult palju avalike ürituste ja isegi tagaaedade kohal, kurdavad inimesed. Oled just oma aia privaatses nurgas maha visanud, et vabalt päikest võtta, kui tüütu piniseja taevasse ilmub. Mida teha?

Hiljuti lõppenud DEF CONi konverentsilt tuleb huvitavaid teateid erinevatest häkkimistest ja turvaaukudest. Alles see oli, kui muugiti Tesla Model S-i. Raadiohäkker Samy Kamkar, kes on varemgi suletud uksi lahti teinud, pani kokku lihtsa raadioseadme, mille komponendid maksavad kokku vaid 32 dollarit ja häkkeri väitel suudab see lahti teha raadio teel puldist avatava garaažiukse või autoukse, mis kasutab levinud National Semiconductori “High Security Rolling Code” kiipi.

Turvakiip hoolitseb selle eest, et igal avamisel saadetakse puldist seadmele alati uus turvakood, et seda ei saaks pealt kuulates uuesti kasutada.

Kuid just siia ongi koer maetud.

Cisco Midyear Security Report 2015 näitab, et üha keerukamad küberrünnakud on viinud kaitsjate ja ründajate vahelise innovatsiooni võidujooksuni. Kõige ohtlikum ründetarkvara on Angler Exploit Kit, mis on kahjustanud 40% sellega kokkupuutunud kasutajatest. Flashi turvaintsidendid on suurenenud 66%.

Juuli lõpus avaldatud Cisco Midyear Security Report 2015 analüüsib küberrünnakute keerukust ja küberturvalisuse trende. Raport soovitab organisatsioonidel tungivalt vähendada turvaohtudele reageerimise aega, et seista vastu keerukatele rünnetele kõrgelt motiveeritud ründajate poolt. Organisatsioonid peavad vastu seisma digitaalse majanduse ja asjade Interneti (IoE ehk Internet of Everything) uutele väljakutsetele ning ründevektoritele, mis pakuvad ründajatele uusi võimalusi suurte summade teenimiseks. Angler Exploit Kit on täna selleks üks enim kasutatavaid ründetarkvarasid.

Alles hiljuti oli maailma uudistes juhtum ühe Ameerika auto näidishäkkimisest. Nüüd on käes teinegi samasugune juhtum: kaks turvaspetsialisti - Kevin Mahaffey ja Marc Rogers leidsid Tesla Model S-ist turvaaugu, olles selle arhitektuuri kaks aastat põhjalikult uurinud.

Oma avastusest räägivad nad turvakonverentsil DefCon, mis algab reedel Las Vegases.

Arvutiga töötamine tekitab randme- ja seljavaevusi, võib mõjutada nägemisteravust ja hilisõhtune sinine ekraan tekitada unetust. Kuid nutitelefonid on samuti lisaks sõltuvuse tekitamisele ka mõnede füüsiliste tervisehädade põhjustajaks.

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi Eesti jaeturul tänavu esimese kuue kuuga 24 200 tahvelarvutit ja 179 200 uut mobiiltelefoni ehk iga päev enam kui 1300 nutiseadet. Aina rohkem inimesi veedab nutiseadme kohal mitmeid tunde kas töötades või meelelahutust nautides. Kuid pikaajaline ühes asendis viibimine võib koormata selgroogu ja kaela.

^{Foto: (CC) Steve Buissinne / Pixabay}

Infoturblased on tavaliselt rahulik rahvas, suuri ja vägevaid sõnu ei loobita, tehakse rahulikult oma tööd. Kuid viimase nädala jooksul on küberkaitsjate leksikoni siginenud sõna “tapmine”. Tapetav ei ole siiski inimene, vaid kõigest programm, või kui väga täpne olla, siis isegi ühe teatava firma teatav tehnoloogia. Päris mitmed nimekad infoturblased on nimelt leidnud, et turvakaalutlustel tuleb ära tappa brauserites elutsev Flash tehnoloogia.

Plahvatavatest mobiiliakudest on aeg-ajalt ikka uudistesse ja Youtube´i videosid sattunud, kuid miks nad plahvatavad? Ja kas plahvatama võib ka ise kogemata mõne mobiiliaku panna?

Selgub, et leekidesse lahvatav mobiiliaku on vaid mõne löögi kaugusel. Haamri- või noalöögi. Nii käitub mobiiliaku, kui seda natuke noaga surkida.