Niisiis, Nokia Lumia 635 sai seadistatud ja äpidki installitud. Võrreldes Windows Phone 7.5-ga või Androidiga või IOS-iga on siin muidugi hoopis teine maailm. Windows Phone 7.5 hakkab vaikseks jääma; IOS pole enam nii hipster kui vanasti; Android on läinud massidesse ja saanud rahvatelefoniks. Windows Phone 8 aga on, nii kummaline kui see ka ei tundu, saanud pooleldi elitaarseks snoobide telefoniks. Samas murrab Windows ka teed osadesse massidesse oma lihtsusega. Ilusad rakendused, ilus keskkond - vähem äppe väga palju seda seltskonda enam ei mõjuta, sest enamus olulisi äppe on Windows Phone´i jaoks juba olemas. Spetsiifilisi nõudeid ei pruugi aga Windows Phone veel rahuldada.

Alustame tähestiku järjekorras, milise arsenaliga aastasele testile vastu astume.

Tundub, et paksude ja raskete tahvlite aeg on läbi. Õrnõhuke Samsung Galaxy Tab S 8 tõestab, et just 8,4 tolli on just see paras ekraanisuurus pea igaks elujuhtumiks, lisaks peab muidugi ekraani kvaliteet ka väga hea olema.

Ja eks sellel Samsungi mudelil ongi - ere pilt, kiire reageerimine (ikkagi kaheksa tuuma, ehkki kasutatakse neist korraga vaid nelja) ning tüüpiliselt sellele tootjale on Android üle disainitud kireva, veidi aasiapärase bling-disaini ja lisarakendustega, mida ei saa eemaldada.

Olete seda kuulnud? "Ma ei taha sinuga telefoni teel sellest rääkida. Saame kokku, räägime näost näkku."

OK. Teeme seda. AM-i testimistiim tegigi, aga kokku ei viitsinud ikkagi tulla - rääkisime näost näkku UCi2i keskkonna abiga. Odavam oli ka kui kokku üksteise juurde sõitma hakata.

UCi2i imelik nimi tähendab inglise keeles hääldatuna midagi selgemat: ju-sii-ai-to-ai ehk lahtiseletatuna You See Eye to Eye või midagi sellist. Hammas hamba, silm silma vastu. Üle Interneti. Kuid UCi2i pole tavaline järjekordne videokonverentsitarkvara. Seekord on tegemist süsteemiga, mis ühendab silm silma vastu peaaegu misiganes lahendused: olgu teises otsas lihtne videokonverentsi tarkvara, Telepresence süsteem või midagi muud. Erinevad koodekid pannakse kokku ja ühendatakse üheks konverentsikõneks.

Sellest on juba peaaegu aasta, kui lõpetasime eelmise, Nokia Lumia 800 aastase testi. Kuna see telefon on füüsiliselt väga hästi vastu pidanud ja näeb välja nagu uus siiamaani, siis tundus täiesti õige mõte proovida ära järgmine Lumia 635 - tulevikukindla 4G Internetiga, Windows Phone 8.1-ga, nelja tuumaga protsessoriga ja Nokia HERE kaardi- ja navigatsioonitarkvaradega.

Midagi sarnast olime me juba testinud - Nokia Lumia 630 näeb välimuselt äravahetamiseni sarnane 635-ga ja on ka sisult sama, välja arvatud paar erinevust: meie aastases testis olev Lumia 635 on 4G Internetiga, Lumia 630 aga pakub selle asemel kahe SIM-kaardi võimalust.

HP ProLiant MicroServer Gen8 on väike server väikefirmale, eraisikule või harukontorile. Peaaegu kuubikujuline (laius 22,97 cm, sügavus 24,51 cm, kõrgus 23,24 cm ehk kontoritöötajale võrdluseks: umbes A4 lehe laius), nelja kettakohaga (pole kahjuks kuumvahetatavad, erinevalt parematest NAS-seadmetest) ja Inteli protsessoriga (2,3 GHz Celeron, 2 tuumaga või 2,5 GHz Pentium - vanem Gen7 kasutas AMD protsessoreid).

Tooteperekonda kuuluvad lisaks serveritele ka võrgulülitid - kaheksa  pordiga HP PS1810-8G istub kui valatult MicroServer Gen8 alla või peale ja servereid on lubatud kuni 3 tükki üksteise peale toetada, moodustamaks 70 cm kõrgust serveritorni.

Kui AM selle Huawei uue lipulaeva testimiseks sai, järgnes laboris hetkeks hämming: mida-mida, seda me oleme ju kunagi juba testinud?

Kahe SIM-kaardiga telefonid on populaarsed Indias, Aafrikas, aga ka Ida-Euroopas. Oli aeg, kui selliseid ei olnud saada Androidiga ja tuli leida mõni haruldasem (Hiina) tootja, mis pakkus kahe SIM-iga varianti. Siiamaani tuli Windows Phone´iga telefonide omanikel aga oodata, millal saabub esimene selline mudel.

Juuni alguses hakkasidki uudisvoogudesse tulema esimesed teated: Microsoft tõi Indias müügile kahe SIM-iga Windowsi-telefoni ning sedasama kirjutas ka Nigerian Tribune: õnnehetk on saabunud, igati moodne ja kiire Windows Phone 8.1 on saadaval üliodavas Nokia telefonis kahe SIM-iga.

Varem öeldi selle seadme kohta lihtsalt võrguketas, nüüd enam nii lihtsalt ei saa – Buffalo on oma kahe kettaga salvestusseadme karbile kirjutanud trendikalt, et tegemist on personaalse pilvega.

Pilveteenus on tagatud ja see pole siiski niisama reklaamsõna. Nagu tänapäeval paljude veebikaamerate, ketta- ja muude seadmetega saab neile ligi igalt poolt üle veebi: need ajad, kui tuli oma fikseeritud IP-aadress internetiteenuse pakkujalt taotleda, on saanud tavalise kasutaja jaoks ajalooks. Tuleb lihtsalt Buffalo seadme veebiliidesesse logida ja oma seade ära seadistada, siis Buffalo pilveteenuse lehel oma seadmesse logida ja ongi kõik asjad käes. Mobiilsete seadmete jaoks on aga veel oma äpp. Asjadele on võimalik ligi saada nii kodust eemal oleva arvuti, tahvli kui mobiili kaudu.

AM testib võrguseadmeid suhteliselt harva, aga aeg-ajalt tuleb siiski selle maailmaga end kursis hoida. Linksysi soodne ruuter väikefirmale võiks olla üks selline verstapost, mille najal vaadata, kuidas see konservatiivne võrgumaailm vahepeal on edasi läinud.

Ega tõesti tohutut revolutsioonilist hüpet pole aastate jooksul toimunud, kuid siiski on areng muutunud lihtsuse ja kiiruse suunas. Linksys LRT224 on väikefirmale paras ruuter internetiühenduse kindlustamiseks. Ilmselt on vaja juurde ka mõnesid muid võrguseadmeid, aga keskse sidetagajana on see mugav lahendus: kaks WAN-i ehk kahest erinevast allikast gigabitist sisendit internetiühendusele, VPN (turvaline ühendus kodukontorist või reisilt koduvõrku), tüüpiliselt neli porti lisaseadmete ühendamiseks ja kui vaja, siis teise WAN-i asemel demilitariseeritud tsoon avalike seadmete, näiteks veebiserveri jaoks. Juurde võib vaja minna näiteks teise (alternatiivse) WANi seadet, olgu see siis 4G modemiga ruuter või raadiolingi ruuter. Kahe siseneva internetiühenduse vahel saab teha load balancing´ut ehk koormuse jaotust või määrata, et üks on põhiühendus ja selle katkemisel võetakse minimaalse katkestusega kasutusele teine, varuühendus.

Tänapäeva ärevatel aegadel, kui võivad ära kuluda näiteks oskused mobiililevi kadudes internetiühendus luua, võib osutuda ka üsna praktiliseks kaameraga drooni juhtimisoskus. See ongi AM-i esimene droonitest. Õigemini küll nelirootori ehk quadcopteri test.

Tõelised profid tõstavad muidugi õhku tuhandeid eurosid maksva õhusõisuvahendi ja vaatavad FPV-ga (First Person View ehk vaade lennuki kokpitist, mis transleeritakse lennukijuhi maapealsesse pulti), kuhu mehitamata õhusõiduk sõidab ja juhivad operatiivselt. Muide, ka Hubsan X4 sai sel aastal oma FPV-mudeli, kuigi nii väikese lennukaugusega pole seda eriti muuks vaja kui harjutamiseks.