Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) käis mööda Eestit ja mõõtis jälle operaatorite andmesidet. Allalaadimise keskmised kiirused 4G võrgus olid EMT-l 46,1 Mbit/s, Elisal 28,9 Mbit/s ja Tele2-l 24,6 Mbit/s. Üleslaadimise kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt EMT-l 23,2 Mbit/s, Elisal 15,5 Mbit/s, Tele2-l 10,1 Mbit/s.

Majad ehitatakse meil aina enam raadioeetrikindlamaks: paksud poolemeetrised soojustuskihid, mis tulevad liginullenergiamajadel, selektiivklaasid, fooliumist soojapeegeldid, betooni sisse valatud raudsarrus, millest moodustub ideaalne Faraday puur... operaatorid on juba ammu mures. Ükskõik kui palju sa välja antenne ei paneks ja võimsust ei suurendaks (lubatu piires), ei taha signaal enam siseruumi levida. Kuid siseruumides tarbitakse 80% andmesidest. Mõnikord isegi rohkem Sinna on netti hädasti vaja.

Lahenduseks on kapillaarvõrgud. Need on pisikesed operaatori tugijaamad, nagu WiFi purgid hoone sees. Külge käib Etherneti kaabel, sees on moodulid WiFi, 3G ja 4G jagamiseks. Leviala jääb 20-30 meetri piiresse, kuid siseruumides polegi rohkem vaja. Suuremates majades pannakse neid karpe nagu WiFi-ruutereid ühtlaselt igale korrusele.

Kellel on parem teenindus? Keeruline küsimus. Vihane klient, kes klienditeenindaja peale pahandas, küsib sõbralt, kas ehk peaks tema operaatori juurde kolima. Sõbral on just vastupidine mõte. Kuid kas olukord on nii hull ja kellel on teeninduse olukord parem?

Läinud aasta lõpus viis uuringufirma TNS Emor taas läbi Eesti Teeninduse Indeksi uuringu, millest selgus, et Eesti Telekomil (EMT ja Elion) on telekommunikatsioonisektori parim teeninduse tase.

Maailm on internetikiirustega vahepeal eest ära läinud - Eesti keskmine tuleb järele aidata. Elion hakkab vaskkaablitest uue tehnoloogiaga kiiremat Internetti läbi laskma ning veab optilise kaabli kasutajatele lähemale.

Konkreetsemalt aga plaanib Elion lähema kolme aasta jooksul viia ca 80% oma interneti püsiühenduse klientidest üle uuematele tehnoloogiatele, mille tulemusena tõuseb lähiaastail just eramupiirkondades elavate klientide internetikiirus.

4G-l ei lasta aina aeglasemaks muutuva 3G kõrval pikalt loorberitele puhkama jääda - juba tuleb 5G peale. Kui aastal 2020 ehk viie aasta pärast peaks viienda põlvkonna mobiilsidevõrk maailmas juba laialdasemalt kasutusele võetama, siis varased testid algavad ikka aastaid varem. Meenutame kasvõi 4G tulekut Eestisse.

„Uued tehnoloogiad on mobiilses internetis välja tulnud keskmiselt kümne aasta järel ning tõenäoliselt läheb nii ka 5G turuletulekuga,“ märkis Eesti Telekomi tehnoloogadirektor Tiit Tammiste.

Aastal 1969 ühendusid Internetti esimesed kaks arvutit. Väike samm inimkonnale võrreldes 1969. aastal esimest korda Veenusele maandunud Venera 5-ga või inimese esimeste sammudega Kuul. Kuid tagantjärgi on Kuul praegu vähem inimesi kui oli 1969. aastal ja ega Veenuselgi palju kosmoseaparaate viibi. Internetti on aga 45 aastat hiljem ühendatud juba peaaegu 25 miljardit seadet. Veebi on üles pandud miljard kodulehte – üks koduleht iga seitsme inimese kohta maailmas.

Eestisse jõudis aga esimene internetiühendus muu maailmaga 26. märtsil 1992. aastal, kui esmakordselt registreeriti ka ee. domeen. Eesti esimeste registreeritud domeenide hulgas oli Keemilise  ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Tartu observatooriumi ja ajalehe Postimees domeen.

4G läheb veel tihedamaks, lubab Elisa. Ja 2G ning 3G ka, mis viimasel ajal, eriti tipptunniti, on kohati hõredamaks jäänud, sest iga nutitelefon tahab juba kiiresse võrku minna.

Elisa kutsus täna meedia oma kontorisse pressiüritusele, kus tutvustas oma kaheaastast jõulist 4G võrgu võimendamise programmi, mille jooksul ehitab sidefirma Eestis välja ülitiheda, 99% Eestimaad katva 4G võrgu. Uue partnerina kaasab Elisa võrgu ehitamisse maailma tipptegija 4G võrkude rajamisel – Hiina telekommunikatsiooniseadmete tootja Huawei. Nende esindajad olid ka kohal ja Huawei on ka Eestis kanda kinnitanud viie siin palgatud töötajaga. Elisaga tegutsevad aga igapäevaselt koos kümmekond spetsialisti Eestist, Skandinaaviast ja Hiinast.

Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutused saavad nüüd kasutada andmeside erilahendusi, mis  polnud nende jaoks varem võimalikud. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) arendanud optilist magistraalvõrku, mis on Eesti akadeemilise kogukonna koostöö alustaristuks.

EENeti direktor Hardi Teder leiab, et Eesti on küll väike riik, ent siinne teadustöö leiab aset suures teaduses: "Meie teadlased teevad tihedat koostööd maailma suurtes teadusprojektides. Teiste teadustaristutega vajavad nad rahvusvaheliseks koostööks kvaliteetset ühendust."

Eesti idufirma Funlyzer alustas koostööd kaubanduskeskustega Norde Centrum Tallinnas ja Lõunakeskus Tartus, et Apple’i iBeaconi tehnoloogiaga korraldada seda tehnoloogiat tutvustav mobiilne aardejaht.

Eesmärgiks on muuta külastuskogemust põnevamaks ja lõbusamaks. Norde Centrumi kampaania algas täna, 1.oktoobril. Lõunakeskuse kampaania algab järgmisel nädalal.

Aardejahi rakendusega saavad mängijad võita auhindu ja osaleda pealoosimistes. Spetsiaalne piraadiradar, mis kasutab iBeacon tehnoloogiat aitab leida kaubanduskeskustesse peidetud aardeid ning annab võimaluse neid võita kraapides mobiilset kraapimiskaarti.

2012. aastal oli Huawei buss esimest korda Eestis, siis oli jutuks 4G. Nüüd, paar aastat hiljem on buss tagasi ja jututeemaks juba 5G. Mida Huawei Eestis plaanib? Juba pikemat aega värvatakse siin raadio- ja tarkvarainsenere. Töökohaks on märgitud Tallinn.

Jah, Huawei plaanib tõesti siin ka midagi arendada ja teha, aga täpsemalt selle kohta veel AM Huaweilt vastust pole saanud. Rocca al Mare ees oli aga seekord kogu Euroopat läbiva „Huawei Road Show 2014“ raames Huaweid tutvustav end lahtipakkiv demoveok, milles Hiina tehnoloogiafirma esindajad kahel päeval Tallinnas tutvustamas uusimaid tulevikusuundi telekommunikatsioonimaailmas, sealhulgas 5G võrgu arendamist.