Mäletate veel nalja sellest, et andmeid on kiirem kirjatuviga mälukaardil saata, kui gigabaite üle neti liigutada? Või kui Amazon tuli välja kõvakettakohvritega, millega andmete serverikeskusesse saatmine kulleriga võttis kordades vähem aega kui oma terabaite üle neti pumbata? Need jutud vastavad kõik tõele. Kuid mida teha siis, kui infot on petabaitide jagu?

Telia Eesti plaanib järgneva nelja aastaga kõik oma tänased ADSL-tehnoloogia kliendid üle viia kaasaegsematele tehnoloogiatele, mis tähendab senisest tunduvalt kiiremat ja kvaliteetsemat internetiteenust. Igale poole see valguskaablit siiski veel ei too, ka üle vaskjuhtmete saab kiiremat netti, kui kasutada ADSL-ist moodsamaid tehnoloogiaid.

Telia võrgu ja infrastruktuuri arendamise allüksuse juhi Toivo Praakeli sõnul on Telia ADSL tehnoloogia nii ajale kui klientide vajadustele jalgu jäämas, mistõttu seisab vahemikus 2017-2020 ees suuremahuline tehnoloogiauuendus.

Millised on kiireima ja parima 4G ühendusega riigid maailmas? Kodus me siiski veel parimat LTE-d või 4G-d ei saa. Opensignal on koostanud ülevaate riikide kiire mobiilse Interneti tasemest ja avaldanud ka hulga graafikuid ning edetabeleid.

Tegemist on teise ülevaatega sel aastal ning kohe-kohe on esimesed riigid keskmise kiirusega jõudmas üle 50 Mbit/s künnise. LTE või 4G on juba ka keskmiselt kiirem, kui kaabliühendused maailmas.

Kui pidid seni megabittides oma kiirusi hindama ja unistama sellest, millal Elisa, Tele2 või Telia välja kuulutatud uued 5G kiirusrekordid ükskord kasutajateni jõuavad, siis nüüd on rohkem lootust. Qualcomm, see tuntud mobiiliprotsessorite tootja, tõi välja oma uue kiibi, 5G modemi X50, mis tagab kuni 5 Gbit/s ühenduse. Aga see pole veel võrgurekord, see on lubatud laiatarbekiirus mobiiltelefonidele.

Eesti pole Interneti kiiruse poolest kaugeltki mitte riikide esirinnas, maapiirkondades on tihti ainsaks võimaluseks levi piiril mobiilne andmeside. Kuid seal, kus on asfalt ja kaablid maas, saavutatakse aina uusi kiirusi. Nüüd ollakse siis jõudmas gigabitini.

Eestist saab üks esimesi Euroopa riike, kus esimeste kasutajateni jõuab Starmani testvõrgu näol võimalus kasutada ülikiiret, enam kui 1 Gbit/s internetiühendust.

Kunagi olid näidiskalurikolhoosid ja näidissovhoostehnikumid, Nüüd on uued ajad ja uued kombed, kuid näidiseid on ikka vaja. Uueks õppeaastaks valmis Eesti esimene kiire interneti valmidusega näidiskool Läänemaal Virtsus. Eesti võrgulahendusi pakkuv ettevõte Santa Monica Networks paigaldas väikesesse Virtsu kooli heategevuslikus korras kaasaegsed WiFi- ja võrguseadmed, mis tagavad kiire ühenduse igapäevaseks õppetööks nii õpetajatele kui õpilastele.

Elisa poolt mai alguses turule toodud rändluslahendus kasvatas nii mais kui ka suvekuudel välismaal helistamist Elisa eraklientide seas 22% võrra. Mobiilset internetti asus aga välismaal kasutama juba iga teine eestlane.

Kogu Euroopa Liidus kehtiva ja mai alguses jõustunud lahenduse raames sai Elisa eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu täiendavalt 30 ja äriklient 60 minutit ilma selle eest eraldi tasu maksmata.

Kui Tele2 näitas hiljuti koostöös Nokiaga Tallinnas 5G võimekust, saavutades kiiruseks 4,5 Gbit/s, siis praegust 4G võrku ei maksa ka maha veel matta - Elisa saavutas Soomes koostöös Huaweiga LTE võrgukiiruseks 1,9 Gbit/s.

Ukse taga on liitreaalsus, kaugjuhitavad laevad ja tehased, 360-kraadised spordiülekanded - kuid 4G kiire võrk seda kõike veel sujuvalt vastu ei pea. Uute andmemahukate teenustega on vaja ka uut traadita võrku. 5G lubab need probleemid lahendada ja selle ulme meile kohale tuua, kuid %G-ga on veel üks suur probleem: puudu on ühtne standard, mille järgi võrgu- ja lõppkasutaja seadmeid tootma hakata. Kuid selles pole midagi - Nokial on valmis seade operaatoritele, mille külge saab tulevase standardi kergesti lisada.

Telia hakkas esimesena Baltimaades ja ühe esimese Põhjamaade operaatorina oma võrgus pakkuma 4G ehk VoLTE kõnesid. Esialgu saab neid teha kahe Microsoft Lumia telefoniga - Lumia 950 ja 950 XL-iga.

VoLTE ehk häälkõne üle LTE võrgu (Voice over LTE) on oma olemuselt tavaline mobiilikõne, mis tavapärase 2G või 3G võrgu asemel toimub 4G võrgus ning mille puhul muudetakse häälkõne internetiliikluseks.