Seoses Euroopa Liidu rändlustasude regulatsiooni jõustumisega tuleva aasta suvel lisab Elisa Euroopa Liidu üleselt kehtiva rändluslahenduse eraklientide kõnepakettidele juba selle aasta maikuust. Kogu Euroopa Liidus kehtiva lahenduse raames saab eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu 30 minutit tasuta, kuid samas viib ühisturu ühtlustav hinnapoliitika Elisa riigisiseste pakettide hinna  suurenemiseni vähem kui euro võrra.

30. märtsist ehk tänasest saavad Telia Mobiilse Elu kõnepakettide kliendid kasutada kõneside teenuseid kõigis Baltimaades ja Skandinaavia riikides koduturu hindadega.

„Alates tänasest kehtib Telia Mobiilses Elus üks pakkumine üle Baltimaade ja Skandinaavia – sinu koduvõrgus ostetud kõne-, sõnumi- ja interneti mahud on kasutatavad ka rändluses ja seda ilma lisatasudeta,“ tutvustas Telia Eesti kõneside valdkonna juht Leila Leeben.

Ka Tele2 hakkab nüüd pakkuma piiramatu mahuga koduinterneti paketti. Kaableid vedama ei hakata, kodune "püsiühendus" tuleb õhu kaudu 4G võrgu näol ja vastava koduruuteri vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus  ehk ELASA valis endale uue juhi, kes pole seotud telekomiettevõtetega ja astub ametisse 7. märtsil. Tema asub lahendama ka küsimust, kas on kiiret Internetti vaja.

ELASA juhi ametisse asub senine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom, kelle tausta ja kogemust peab sihtasutuse nõukogu EstWini projekti juhtimisel ideaalilähedaseks.

Kui EMT ja Elion üleöö veel värvilisemaks ja Teliaks muutusid, lubati kohe ka Eestis ühe esimesena maailmas 5G välja tuua. Küll alles aastal 2018, kuid skeptikud peavad sedagi tähtaega liiga ennatlikuks. Mida see 5G aga üldse tähendab?

Äsja välimust ja nime vahetanud Eesti telekom kaotas Elioni ja EMT kaubamärgid ning esineb Eestis nüüd lihtsalt Telia nime all. Logo muutus värvilisemaks, alates 20. jaanuarist on ettevõtte ärinimeks Telia Eesti AS.

Uuenenud telekomiettevõte pakub nii mobiilseid kui koduseid teenuseid, IT-lahendusi ja äriteenuseid.

Traadita Internetiga on teoreetiline piir kätte jõudmas: enam ei saa eriti rohkem andmeid kokku pakkida ja ka lisasagedusi pole palju võtta, kustkaudu kiirust ja levi parandada. Loomulikult pole aga veel lootust kaotatud ja uue põlvkonna WiFi standard 802.11ah tahab murda ühe olulise piirangu - traadita Interneti väikese leviala.

Kui Google tegeleb mitmete kogu maailma katvate projektidega õhupallidest kiirete fiibervõrkudeni, pole ka teine tehnoloogiagigant Microsoft käed rüpes istunud ja soovib samuti viia kasvõi aeglase Internetii suurte, kuid seni veel vaeste rahvamassideni, kes ei jaksa 3G-de ja 4G-de eest maksta.

Microsoft on astumas esimesi samme paljudes kohtades maailmas analoog-TV sagedusalal, kus saaks pakkuda suure levialaga traadita internetti. Tõsi, vastuvõtuseadmed vajavad siis ka suuremaid antenne ja võib-olla on peale kogu planeedi internetiseerimist meil jälle vaja teleskoopantenniga mobiile.

Igaüks leiab Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) tulemustest endale meelepärase infokillu. Kui novembri lõpus teatas Elisa, et TJA andmetel on nende 4G Internet Eestis populaarseim kasutajate arvu poolest, siis nüüd annab teada EMT, et nendel on siiski kiireim m-internet ja kõige suurem 4G leviala.