Kumb on kiirem, kas kaabel- või traadita Internet? Mõni aeg tagasi oli vastus üks: kaabel muidugi. Aga kui kaablis ei jookse valgus, vaid peab läbi ajama aastakümnete vanuse vask-kaabliga, nn koaksiaaliga, ille kaudu kunagi analoog-telekanaleid koju toimetati? Siis on võitlus juba üsna tasavägine. Põhjanaabrite Nokia on selles valdkonnas tegija ning pole püssi põõsasse visanud. 10 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirus on saavutatud DOCSIS 3.1 standardiga üle hübriidvõrgu: koaksiaalkaabel jookseb lõppkasutaja juurest jautusseadmesse, kust edasi läheb valguskaabel teenusepakkuja juurde.

Elisa kutsus täna kokku meedia, et näidata Pirital teletornis, kuidas traadita võrk jälle kaabelvõrgust kiiruse poolest mööda spurdib. See aga on esialgu vaid lühiajaline spurt, sel ajal kui kaablivõrguoperaatorid on pool gigabitti püsivalt kättesaadavaks teinud. Kuid selle spurdiga näidati, et ka üle õhu kiirused ei jää kodusest püsiühendusest maha.

Mobiilses Internetis pole 600 Mbit/s tippkiirusena väga oluline, sest kui mahupiiranguga nett on 5 või 10 GB, siis see 600Mbit/s kulub ära - nüüd väike matemaatikaülesanne - kui kiirelt? :)

Nutistu ehk Asjade Internet on järgmine suur haip, mis turundustiimide poolt publikule kaela paisatakse kui paratamatus, millega peame varsti harjuma. Selle üldise pealkirja all räägime aga hoopis ühest konkreetsest tootest, mis tõesti seda võrguasjandust paremaks muudab - iBeaconi laadsest tootest GCell, mis töötab "peaaegu" igavesti - ehk siis oma eksistentsi lõpuni, vajamata laadimist.

Seoses Euroopa Liidu rändlustasude regulatsiooni jõustumisega tuleva aasta suvel lisab Elisa Euroopa Liidu üleselt kehtiva rändluslahenduse eraklientide kõnepakettidele juba selle aasta maikuust. Kogu Euroopa Liidus kehtiva lahenduse raames saab eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu 30 minutit tasuta, kuid samas viib ühisturu ühtlustav hinnapoliitika Elisa riigisiseste pakettide hinna  suurenemiseni vähem kui euro võrra.

30. märtsist ehk tänasest saavad Telia Mobiilse Elu kõnepakettide kliendid kasutada kõneside teenuseid kõigis Baltimaades ja Skandinaavia riikides koduturu hindadega.

„Alates tänasest kehtib Telia Mobiilses Elus üks pakkumine üle Baltimaade ja Skandinaavia – sinu koduvõrgus ostetud kõne-, sõnumi- ja interneti mahud on kasutatavad ka rändluses ja seda ilma lisatasudeta,“ tutvustas Telia Eesti kõneside valdkonna juht Leila Leeben.

Ka Tele2 hakkab nüüd pakkuma piiramatu mahuga koduinterneti paketti. Kaableid vedama ei hakata, kodune "püsiühendus" tuleb õhu kaudu 4G võrgu näol ja vastava koduruuteri vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus  ehk ELASA valis endale uue juhi, kes pole seotud telekomiettevõtetega ja astub ametisse 7. märtsil. Tema asub lahendama ka küsimust, kas on kiiret Internetti vaja.

ELASA juhi ametisse asub senine Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom, kelle tausta ja kogemust peab sihtasutuse nõukogu EstWini projekti juhtimisel ideaalilähedaseks.

Kui EMT ja Elion üleöö veel värvilisemaks ja Teliaks muutusid, lubati kohe ka Eestis ühe esimesena maailmas 5G välja tuua. Küll alles aastal 2018, kuid skeptikud peavad sedagi tähtaega liiga ennatlikuks. Mida see 5G aga üldse tähendab?

Äsja välimust ja nime vahetanud Eesti telekom kaotas Elioni ja EMT kaubamärgid ning esineb Eestis nüüd lihtsalt Telia nime all. Logo muutus värvilisemaks, alates 20. jaanuarist on ettevõtte ärinimeks Telia Eesti AS.

Uuenenud telekomiettevõte pakub nii mobiilseid kui koduseid teenuseid, IT-lahendusi ja äriteenuseid.