Kuigi hologrammid pole enam täielik ulme, on need ikka veel üsna nišinähtuseks jäänud. Aga küll nad tulevad - Jaapanis käib näiteks juba esinemas hologramm-artist Hatsune Miku.

Veel huvitavama tehnoloogiaga on aga välja tulnud Bristoli Ülikool, kus arendati välja ultrahelitehnoloogia õhku kolmemõõtmeliste katsutavate objektide tekitamiseks.

Samsung teeb koolides digipööret. Eile toimus selle kooliuuendusprogrammi viimane koolituspäev ning juba tuleval nädalal esitlevad pilootkoolid programmi lõpuüritusel oma digipöörde projekte ja koolides saadud tulemusi.

Koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul on kõik kaheksa pilootkooli viinud läbi suuremaid muudatusi, kui esialgu eesmärgiks seati.  

Haridusekspertidest koosnev žürii hindab pilootkoole ja nende digipöörde projekte kolmes kategoorias: kooli digitaristu areng, nutiseadmete abil uue õpikäsituse juurutamine ning muutuste juhtimine koolimeeskonnas. Koolitusjuhi ja žürii esimehe Mart Laanpere hinnangul on kõik koolid teinud nendes valdkondades suuri edasiminekuid ning koolid on haaranud digipöördesse ka kohalikud omavalitsused ja lastevanemad.

Nagu hakkas eestlastele ootamatult talverehvihooaeg, nii algas ka mütsi- ja kindaaeg.

Teatavasti meil väga palju nuppudega telefone enam ei müüda ega osteta ning oleme jõudnud igatalvise probleemi ette: kuidas võtta vastu kõned ja kasutada telefoni.

Et probleemi veel ilmestada, on kuuldavasti kasutusel uusehitiste liftides mahtuvustundlikud paneelid, mis ei tööta kindaga ega talvekülma sõrmega.
Kui telefonile saab veel ninaga ekraani puudutades vastata, siis liftipaneeli nuuskimine või taskus sooja Rakvere viineri kandmine kolmandale korrusele sõitmiseks on küllalt kohmakas.

Ajaloolise filmi "Tagasi tulevikku" II ja III filmis lendavad tuleviku noored ringi hõljuvate ruladega, mida kutsutakse Hoverboardideks. 90-ndatel levisid kuuldused, et sellised hõljuvad liikurid ongi juba olemas, kuid nende ohtlikkuse pärast avalikkuse eest varjatud.

Kuid siiamaani pole nendest eriti jälgi olnud, välja arvatud mõned kahtlased videod. Hoverboardi jaoks pole tehnoloogiat, mis paneks midagi hõljuma tavalise maapinna kohal, eirates gravitatsiooni. Antigravitatsioon on aastal 2014 ikka veel leiutamata.

Kuid on siiski üks lahendus. Kui lugeda Hoverboardiks ka seade, mis hõljub pinna kohal, kuid mitte igasuguse pinna kohal, siis on nüüd midagi meil juba sama hästi kui olemas - Hendo Hover hõljubki metalsete pindade kohal.

Tarbijakaitseamet rääkis täna toimunud e-kaubanduse teemalisel paneeldiskussioonil turuosalistega e-kaubanduse olukorrast ja e-äris esinevatest probleemidest. Ega põhiasjades mingit suurt muutust ei olegi, nenditi: põhiline on e-äri usaldus.

Õnneks on viimasel ajal olukord paranenud ja usaldus suurenenud. E-kauplejate usaldusväärsuse kasvu eeldus on ennekõike korrektsus koduõuel.

Me kõik oleme juba väikestviisi tüdinud neist multirootoriga ringi põristavatest droonidest: ei ole tegu ega nägu. USAs näiteks on hakatud rahvusparkides nendega ringilendamist juba keelama.

Aga mis oleks, kuid roon lehvitaks tiibu nagu lind? Laperdaks looduslikul moel mägede ja orgude kohal? Vähemalt visuaalne reostus oleks väiksem, ka plärisemist on natuke vähem.

Jälle on asutud võistlema robotiehituses. Seda on vaatamas käinud nii vabariigi president kui ÜRO peasekretär. Ja vaadata on, nii suurtel kui väikestel. Sel aastal toimub koguni 12 erinevat robotivõistlust, avatud on näitus, toimuvad töötoad. Lisaks 262 osalevale robotile tuleb neid pealt vaatama ligi 12 000 külalist.

Robotex on Baltikumi suurim robotivõistlus, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooliga.

Kui Amazon ja teised on rääkinud võimalusest drooniga pakke kohale toimetada, siis DHL tegigi selle nüüd ära. Mitte küll igale aadressile ja igal pool, aga ühte kindlasse kohta droon nüüd lendabki.

DHL-i pakikopter toimetas edukalt Põhjameres maismaast 12 kilomeetri kaugusel asuvale Juisti saarele saadetise. Pärast edukat katsetust alustas DHL Parcel regulaarlende mandri ja eraldatud saare vahel.

On see nüüd droonimaailma Minox? Käekell-droon pakub kindlasti midagi, mis avab kantavate seadmete ajastus täiesi uue epohhi. Kui ikka see seade tootmisküpseks jõuab.

Samas on lootust, et saab, sest ega see kantav droon tehnoloogiliselt midagi üle mõistuse keerulist polegi. Tegemist on painduva multikopteriga, mida "vabal ajal" saab kanda randmel nagu käekella. Kui natuke edasi disainida, võibki kopterile kella sihverplaadi ka peale teha. Tasub aga anda käsklus iseend filmida või pildistada ja juba lendabki kell käe pealt minema ning asub teenistuskohustusi täitma. Muidugi oskab see ka peremeest jälitada, näiteks sõita kaasa matkal või filmida mägironimisel.