Vähem kui kuu aega tagasi tegi AM intervjuu Tõnu Samueliga, kes juhib Jaapani idufirmas nutika sõrmuse OZON arendamist. OZON töötab kui tavaline hiir, millega saab kolmemõõtmeliselt õhus sõrmega viibeldes arvutit või mobiili juhtida. Lisaks on sõrmusel olemas ka NFC, mis tulevikus võiks asendada näiteks pangakaarti. Ehte- ja moetööstus on aga juba mõnda aega nutiseadmete tööstusel silma peal hoidnud. Nii on ka nutikate sõrmuste lahendusi hakanud tekkima õige mitmeid. Ringly on üks New Yorgi idufirma, mis arendab nutikaid sõrmuseid, kuid nende sõrme-ehte nutikus peitub tarkades teadetes. Lisaks on MasterCard ettevõttega ühendust võtnud, et disainitud suure kiviga sõrmusesse hakata mahutama tulevikus ka krediitkaarte ja kontaktivaba makse võimekust. Sama saab tulevikus teha ka OZON-i sõrmusega.

Piiride elektrooniline valve ja aedade ehitamine on saanud Euroopa Liidus jälle aktuaalseks. Eestis on ettevõte, mis töötab välja ja toodab seadmeid, mis aitavad tõhusalt ja märkamatult valvata. See firma, nimeks Defendec, tunnistatigi aasta parimaks kaitsetööstuse ettevõtteks.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu poolt välja antava Aasta Ettevõtte tiitli saanud piirivalvelahenduste pakkuja Defendec pakub tarku andureid ja jälgimisseadmeid, mis paigutatakse märkamatult kohale ja mis suudavad kuid autonoomselt tegutseda.

Külm hooaeg on alanud ja ega tali taeva jää: vanemate akudega võib autode käivitamine osutuda tugevamate öökülmadega murettekitavaks.

Loomulikult oleks kõige õigem autole tellida uus mudelikohane aku, kuid jätame selle lihtsa variandi hetkel kõrvale, kuna põhjuseid on erinevaid, miks ka sellest võib mitte kasu olla.

Vahel aga lihtsalt juhtub, et jääb salongi tuli põlema, signalisatsioon tarbib rohkem kui vaja või lihtsalt sai käidud soojal maal reisil ning auto seisis ja nüüd ei käivitu.

Täna toimunud Eesti suurimal IT konverentsil Atea Action arutleti selle üle, milline on digitaalne tulevikumaailm. Avakõneleja ja eest-arutleja, digimaailma –ja tehnoloogiatrendide jälgija Rob Creemers ütles otse välja, et tehnoloogiata pole modsa inimese elu enam võimalik. On see abitus või paratamatus, sellest räägiti lähemalt kaheksandat korda toimuval Atea Actionil, mis kannab seekord pealkirja „Digital=Business strategy. For leaders developing intelligent organization“.

ESTCube-1 kui Eesti esimene tõsine samm kosmosesse on läbi, uued satelliidid on peagi tulemas. Selleks loodi TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Kosmosekeskus, mis käivitas alates 2014. a. sügissemestrist pilootprojektina nanosatelliitide arendamisele suunatud programmi. Nüüd tehakse suur hüpe kosmose suunas edasi, kuna eile liitus kosmosekeskusega neljas suur partner.

Jälle needsamad tuntud sariettevõtjad - Ahti Heinla ja Allan Martinson teevad midagi uut. Seekord on võetud ette kullerteenused ja pakivedu. Ei ole siin mingit drooniga kohaletoimetamist - pakk saabub Starhsipi tehnoloogiaga maad mööda.

Militaar-insenerid andsid meile kunagi traadita Interneti ehk WiFi, kuna nad ise liikusid side vallas edasi uute võimsamate "mänguasjade" juurde: uute lairibaühenduste juurde, kus piltlikult öeldes suure hulga antennidega suheldakse väga erinevatel sagedusaladel korraga. Nüüd ootame me sarnast tehnoloogiat 5G-ga juba tsiviilide kasutusse. Mida aga uurivad sõjaväelaste jaoks teadusasutused praegu ja mida saame kasutada meie, tavainimesed paarikümne aasta pärast?

Näiteks seda, kuidas läbi seinte näha.

Igal aastal valib Electrolux välja mõned ulmelised tulevikulahendused, mida võiks kunagi arendama hakata. Paljud neist on keskendunud disainile ja pole tänapäeva tehnoloogia juures veel valmis ehitatavad. Kui mõned võivad varsti meie kodudesse tulla. Võib-olla ka selleaastased võitjad...

Eile õhtul kuulutati pidulikul finaalüritusel Helsingis välja rahvusvahelise disainikonkursi Design Lab võitja, kelleks sel aastal valis žürii Suurbritanniast pärit tudengi Jordan Lee Martini kontseptsiooni “Bloom” – see on tulevikulahendus lastele, mis aitab neil õppida toiduvalmistamist lõbusal viisil. Kokku esitati sel aastal konkursile üle 1 500 kontseptsiooni.

Seekord ei küsi me Igor Mangi käest, mida toob uus aasta. Tehnoloogia taroskoopi pole ka praegu ette näidata. Seekord räägib meile järgmisel aastal ees ootavast hoopis Gartner, uuringufirma.

Nende korraldatud suurel sümpoosionil Orlandos kujunesid välja märksõnad, mille järgi on tulevikku juba lihtne ennustada, sest 2016. aasta on sama hea kui ukse ees. Esimesed öökülmad ja nädala lõpus saabuvad lörtsisajud vaid kinnitavad seda tunnet.

2012. aastal esimest korda Google´i poolt esitletud ja "maailma muutvat" seadet Google Glass enam pole. Leige vastuvõtt ja mõnes kohas lausa Google´i prillikandjate ehk "Glasshole´ide" ärakeelamine pani pikapeale tehnoloogiahiiu ümber mõtlema ja Google Glassist sai järjekordne projekt, mis vaikselt sahtlisse tagasi libistati.

Kuid mitte lõplikult. Nii nagu omal ajal Segwayga, millele tootja ennustas kaherattalisele helget tulevikku kõnniteedel jalakäijaid tööle viimas, sai ka Glass sooja vastuvõtu mitte tavainimeste, vaid mõnede spetsialistide seas. Kui Segway massidesse ei jõudnudki, kuid leidis koha politseinike, lennujaamatöötajate ning (Tallinna näitel) ka turismiatraktsioonide juures, siis Google Glassiga näib minevat üsna samamoodi. Google taipas seda ka - teatud ärialadel võib ju neist klaasidest palju abi olla. Ja need alad on näiteks meditsiin, ehitus ja tööstus. Miks mitte ka politsei.