Üsna selgeks on saanud, et kunagi välja naerdud internetitelevisioonist on saamas standard ning vaikselt sööb see välja voogtelevisiooni.

Ainukene variant dinosaurustest voog-telekanalite pakkujatel ellu jääda on oma telesaated interneti kolida ning loota, et kliendid nendega jäävad ja värsked tulijad suure osa müügitööst ära teevad.

Pole enam palju valdkondi, mis oleks digimaailma pakutavatest hüvedest puutumata jäänud. IT-oskused suurendavad võimalust tööturul läbi lüüa ja mitte ainult infotehnoloogiasektoris, vaid ka igal teisel elualal. Sellest, mida annavad noorele digioskused ja kutseõppuritele koolitusprogramm Samsung Digi Pass, räägivad Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere ja tehnoloogiaettevõtte Samsung Electronics Baltics programmijuht Līga Bite.

Täna kutsuti Lutheri kvartali kunagisse masinasaali kokku ajakirjanikud, et esimest korda maailmas näidata Nokia ja Tele2 Eesti koostöös valminud asjade interneti ehk nutistu uue põlvkonna lahendust. Seda tutvustati küll ka aasta alguses mobiilimessil, kuid töötav toode LTE kommertsvõrgus oli väljas täna esimest korda.

Kommertsvõrgul toimiv kitsaribaline asjade interneti tehnoloogia toob läbimurde asjade interneti ja tarkade seadmete kiires levikus.

7. - 10. juuni 2016 toimuvad Eesti Infotehnoloogia Kolledžis diplomitööde kaitsmised õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus ja Infosüsteemide analüüs. Otseülekannet diplomitööde kaitsmistest saab vaadata IT Kolledži kodulehel www.itcollege.ee.

Eesti Infotehnoloogia Kolledži diplomitööde kaitsmiste ajakava ja komisjonide koosseis on selline.

Teisipäev, 7. juuni kell 9.00-15.00, ruum 316, õppekava IT süsteemide arendus

Komisjoni esimees: Valdo Praust

Amazon ja Microsoft on inimkõne mõistvat tehisintellekti juba mõnda aega arendanud, nüüd teeb ka Google esimese füüsilise sammu oma uue, soolatopsi meenutava tootega Google Home. See on karp, mis kuulab kaugmikrofonidega, mida sa räägid, saab jutust ja käsklustest aru ning vastavalt saadud ülesannetele kas otsib midagi netist, paneb muusika mängima, keerab termostaadist sooja juurde, salvestab pere-elu valvekaamerast või lihtsalt arendab tehisintelligentset vestlust.

Ainult 130 dollarit ja kõrva paigaldatav lihtne automaattõlk on varsti sinu! idufirma Waverly Labs teeb Bluetoothiga kõrva asetatavat seadet, mis kuulab, mis vestluspartneril öelda on ja tõlgib selle jooksvalt sinu soovitud keelde. Kõlaripaar maksab 130 dollarit - ühe pistad enda, teise vestluspartneri kõrva.

Mobiilimaksete uusi lahendusi tuleb sisse uksest ja aknast. Võidab, nagu kka, kiireim ja parim ja kes end suurte maksesüsteemide ees nähtavamaks on muutnud.

Täna astus suurte tegijate kõrvale ka Eesti idufirma Paytailor, tuues avalikkuse ette uue põlvkonna mobiilse rahakoti, mis võimaldab makseid teostada kasutades NFC tehnoloogiat maksete aktiveerimiseks. Mobiilse rahakoti näol on tegemist nutitelefoni rakendusega, mis on tasuta kättesaadav kõikidele Android nutitelefonide kasutajatele ning loetud päevade jooksul ka iPhone’i kasutajatele.

Soomes asuv idufirma Dispelix kavatseb Google´i poolt ajutiselt nurka visatud Google Glassi idee uuesti üles võtta ja teha prilli(klaasi)d, millele saab märkamatult kuvada poolläbipaistvat infot, ilma et peaks pähe panema kobakaid juhtmega seadmeid. Selleks on vaja küll spetsiaalseid klaase, kuid Dispelix loodab mõne juhtiva klaasitootjaga kokkuleppele jõuda. Kellel on nägemine terav, need saavad nullklaasid, teised võivad projektoripildi jaoks küsida ekraani just oma dioptritele vastavalt.

Mobiilimakse eksisteerimise algusest on juba aastaid möödunud, kuid ikka on see vindunud kaardimaksete kõrval. SMS-teenusega mobiilimaksed, menüüdes sobramine ja muud imenähtused jäid vaikselt marginaalseks, kuid Eesti e-tiigril polegi moodsas äpinduse maailmas m-makseid eriti olemaski. Kunagi katsetati kontaktivaba mobiilis asuvat NFC-makset, kuid seegi jäi teadmata põhjustel suurtel pankadel ja telekomifirmadel soiku. Nüüd on Tele2 asja tõsisemalt käsile võtnud ja ilma, et pankadelt oleks vaja siia vahele pangakaarti võtta.

Eestisse tuleb Euroopa suurim rohetehnoloogia ideekonkurss ClimateLaunchpad, kus eelmisel aastal võistles üle 700 idee. Nüüd avatakse Eestis uus taotlusvoor. Programmi finaal toimubki seekord Tallinnas, tuues siia ligi 80 rohetehnoloogia idufirmat 25 riigist.

Oktoobris Tallinnas toimuv ideekonkursi ClimateLaunchpad üleeuroopaline finaal toob Eestisse kokku ligi 500 inimest, teiste hulgas ka mitmed rahvusvahelised investorid ja valdkonna mentorid Taanist Küproseni. ClimateLaunchpad Eesti juhi Marit Salli sõnul näitab finaalvõistluse Eestisse jõudmine, et meie startup-ökosüsteem pakub rahvusvahelisel tasemel huvi.