Seekord pole tegemist sõltumatu Šveitsi instituudiga, kust sedalaadi uudised tulevad, vaid igati soliidsest Oxfordi ülikoolist öeldakse, et toidu maitset võib parandada õige muusika. Peame siis meeles, kui midagi ähvardab põhja kõrbema hakata. Või kui laps putru ei taha.

Oxfordi ülikooli professor Charles Spence leiab uuringule põhinedes, et toidu maitset võib parandada see, kui tarbida seda vastava riigi muusika saatel

Igaüks, alates Michelini tähegapärjatud kokkadest väikeste lasteni, teab, et sool ja pipar kuuluvad köögis kasutatavate põhimaitseainete hulka. Ent maitseained võivad olla midagi palju enamat kui nimetatud koostisained ja ulatuda teistesse dimensioonidesse, nt muusikasse. Oxfordi ülikooli teedrajava eksperimentaalpsühholoogi professor Charles Spence’i uuringu järgi soovitatakse roogasid „maitsestada helidega“. Spence’i soovituse kohaselt võib tsipake ooperit, kübeke flamenkot või vorsti ülevalamine saksa tehnomuusikaga parandada selle maitse tajumist.

Nagu eile kirjutasime, võib takso- ja veokijuhtidele varsti koita päev, kui nende asemel asuvad teenistusse isejuhtivad masinad. Kuid robotid paotavad peagi ka telejaamade uksi - Ameerika idufirma Wibbitz sai just 8 miljoni dollarise rahasüsti ei millekski muuks kui tekstiuudise videoks konvertimise lahenduse arendamiseks. Tekstikirjutajad võivad veel kergendatult hingata, kuid mitte kauaks - ülikoolides arendatakse kiires tempos ka uudisesüntesaatoreid, mis panevad tekstiks juba praegu kokku lihtsamaid spordiuudiseid.

Kui veel eelmisel aastal ennustati, et isesõitvad bussid tulevad 2017. aastal ja sealt mõned aastad hiljem isejuhtivad sõiduautod, siis nüüd tundub, et see aeg jõuab kätte natuke varem. Google lubab esimesed sajad nunnud isejuhtivad autod, mis näevad välja nagu Tata Nano, välja tuua sel suvel. Tüübikinnitus ja avaliku liiklemise luba (koos õigusega isesõitvaid autosid müüa) loodetakse ka kätte saada võib-olla juba selle aasta jooksul. Massilisem tootmine ja müük aga jääb tähtajalt lähema viie aasta sisse, kuna tööstuse käivitamine võtab ka oma aja.

Tööstus ja IT pole kunagi olnud nii lähedased kui nüüd. Ja saavad veel lähedasemaks Tööstus 4.0 ajastul. Rahvusvahelise tehnoloogianädala ICT Week 12. mai programmis olid konverentsid Industry 4.0 in Practice ja Baltic DevOps ning E-riigi Akadeemia korraldatud e-riigi konverents.

Eesti Arengufond ootab osa võtma Euroopa suurimast cleantechi ehk säästva tehnoloogia ideekonkursist ClimateLaunchpad. Osalema on oodatud üksikisikud ja meeskonnad, kellel on idee kliimamuutuste või keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.

Kandideerida saab 5. juunini.

Eesti IT-ettevõtte Net Group otsustas tuua oma ambitsioonid välja ka nimetusena ning nende uus kontor hakkab kandma IT Pealinna nime. Ettevõtte projektid on juba täna aktiivsed üle maailma: lisaks Eestile, Baltikumis, Euroopas, Põhjamaades ja Lähis-Idas. Igal aastal tehakse ligi 80 000 töötundi piiri taga. IT Pealinn on Net Group-i visioon sellest, et Tallinnast võiks kunagi saada Euroopa IT Pealinn.

Midagi pole teha, ka IT-inimeste tööd on tulnud robotid vähendama. IT infrastruktuuriga tegelev Eesti ettevõte ByteLife esitleb maailma suurimal virtualiseerimiskogukonna konverentsil Silicon Valley’s ainulaadset lahendust FlowGrab, mis toetab ettevõtte IT automatiseerimist.

Kommertstekst

Bitcoin ehk bitimündid on üks virtuaalse raha variantidest, mis on kogunud viimaste aastate jooksul kõige rohkem tuntust ning seda üle maailma.

Hollandis asuv Arnhem on saanud nimetuse „bitimüntide pealinn“. Eelmise aasta oktoobris toimus seal „Arnhem Bitcoin Metropolis“, kus osales ka CoinTelegraph’i esindaja Allen Scott. Üks ürituse korraldajatest, Patrick Van Der Meijde, leiab et bitimündid on alternatiiv praegusele finantssüsteemile ja ka pankadele, mis on vastutavad majanduskriisi eest.

Eestlaste asutatud idufirma TransferWise tähistas laienemist USA turule pankadevastase aktsiooniga New Yorki finantspiirkonna tänavatel.

Kakssada TransferWise’i protestijat trotsisid New Yorki külmarekordeid löövat ilma, marssides alasti Wall Streetil ja protestides sellega pankade ülemääraste teenustasude vastu.

Millegipärast on nii, et kui mehed sellise tehnikavidina nagu pesumasina kallale asuvad, saab paljudel neist tehniline taip otsa. Poest on võimatu leida lihtsat pesumasinat, kus vajutad nupule ja pesed. Ikka on kümneid erinevaid pesuprogramme, mille kasutamiseks tuleb emalt või naiselt või õelt nõu küsida, mis järjekorras mis nuppe vajutada. Nuppude juures olevate märkide tähendust pole ka võimalik loogiliselt tuletada. Miks see nii on, selle üle imestab kasutajaliideste disainer Peter Fabor ja teeb valmis lihtsa, kolme nupuga pesumasina kasutajaliidese, mille saab igaüks oma masinale kleepida, olles enne asjatundjaga konsulteerinud vajtatavate nuppude kohta. Nii diskrimineeriv kui see ka ei tundu, sellise kolme nupuga pesumasinaga saab 90% juhtudest asjad aetud.

Kuid LG on nutimaailma inimestele leidnud veelgi lihtsama lahenduse, et pesumasina kõik omadused täielikumalt ära kasutada. Abiks tuleb NFC.