Kui ühisrahastust kasutanud Eesti idufirma Click & Grow taimed kasvavad ilusti riiulis, siis Jaapani värske startup Air Bonsai Garden plaanib müügile paisata väga eksklusiivsed ning ulmelised bonsaid, mis hõljuvad õhus.

Oot, kuidas? Kas nii, nagu Avatari filmis olid rippuvad kaljud, millel puud peal kasvasid?

Jah, just nii, aga bonsaidele omaselt tunduvalt väiksemas mastaabis kui looduses.

Suurele seinale pildi kandmine on üks suur käsitöö: kas tuleb projektoriga näidatavale pildile peale joonistada võiteha ruudustik ja siis käsitsi originaali järgi uues mõõtkavas jooni vedama hakata. Kuid saab ka lihtsamalt.

Google´i poolt 2013. aastal omandatud robootikafirma Boston Dynamics avaldas "nunnu" jõuluvideo, kus Jõuluvana (kelleks on seekord naine) sõidab rohelisel murul saaniga, mida veavad kolm kappavat Bigdogi robotit. Õigemini üks veab, kaks liiguvad sünkroonis ees, nagu rakendis põdrad. Mis saab veel rohkem valesti olla?

Tuhandeid videoid uue mobiili või muu tehnoloogilise vidina õhinal karbist lahti pakkimisega on igal pool Internetis. Kuid mismoodi käib uhiuue reisilennuki Boieng 787 Dreamlineri esimest korda nö lahtipakkimine? KLM näitab uhkusega. Kas see ka tegelikult nii käib, selle kohale jääb saladuseloor, sest liiga ilus tundub kõiki neid kleepse ja kilesid igalt poolt ära kiskuda, vähemalt tehnoloogiaajakirjaniku jaoks...

Imeline sõrmus, mis juhib vaid sõrmeviipega arvuteid ja nutitelefone, on juba olemas. Ise nägime, arvutispets Tõnu Samuel võttis Jaapanist kaasa. Nimelt arendab ta seal kaugel maal ühes väikeses idufirmas osundusseadet, mida kantakse sõrmes. Kõige keerulisem on Samueli sõnul olnud saada energiatarve alla - nii alla, et ülipisikese (kaardus!) akuga sõrmus peaks ikka mitmeid päevi või isegi nädalaid vastu.

Antonovi lennukitehases töötanud Ukraina insener Vladimir Tatarenko, kes osales ka AN-225 transpordilennuki projekteerimisel, pakkus Internetis viraalseks muutunud videos välja võimaluse, kuidas allakukkuvast lennukist reisijad ikkagi eluga maa peale tuua.

Ärkasid, ilm on jälle sompus ja päikest pole kuskil? Tegelikult on see meile lähim täht alati seal kuskil olemas, aga mitte sellise ilusa kuldkollase tulekerana, nagu me oleme harjunud nägema. Päike on hoopis müstilisem taevakeha, kui seda lähemalt vaadata.

Droonitootjate sekka tahab kuulud aina enam tuntud brände, sest see valdkond tõuseb praegu raketina ja iga vähegi end kesklklassi hulka arvav pere tahab omada üht korralikku drooni. Ja mida muud sellega ikka tehakse kui filmitakse. Seikluskaameratootjana on GoPro saanud juba peaaegu selle valdkonna sünonüümiks, nüüd tahab HERO kaamerate tegija ka drooninduses ilma teha. Esimese avaldatud videoga nende uuest nelikopterist võib see ka õnnestuda - töötlemata videopilt on ülistabiilne, pilt hea. Pilt on stabiliseeritud vaid lennumasinas, tarkvaraga pole püsivust juurde antud. Filmis juba praegu müügil olev GoPro HERO4, mille pildi hoidis paigal uue multikopteri stabilisaatormehhanism.

Militaar-insenerid andsid meile kunagi traadita Interneti ehk WiFi, kuna nad ise liikusid side vallas edasi uute võimsamate "mänguasjade" juurde: uute lairibaühenduste juurde, kus piltlikult öeldes suure hulga antennidega suheldakse väga erinevatel sagedusaladel korraga. Nüüd ootame me sarnast tehnoloogiat 5G-ga juba tsiviilide kasutusse. Mida aga uurivad sõjaväelaste jaoks teadusasutused praegu ja mida saame kasutada meie, tavainimesed paarikümne aasta pärast?

Näiteks seda, kuidas läbi seinte näha.

Nutitelefonid on argipäev, nutikellad snoobide unelm ja mõnel juba ka argipäev, kuid nutikad sõrmused on järgmine kuum asi, mille vajadus meile tehnoloogiauudistes varsti selgeks tehakse.

Huvitava osundusvidina taga on Jaapani firma 16Lab, mis arendab rõngast Jaapani valitsuse programmi NEDO R&D toel. Mis aga veelgi huvitavam - selle firma tehniline juht ehk CTO on Tõnu Samuel, Eestist Jaapanisse mõned aastad tagasi läinud tehnoloogia- ja IT guru.