Võrdleme Nokia 8110 Banaani Samsung Note 9-ga ehk nii mõnegi arvates võrdleme võrreldamatut. 
Kuid usun, et võrreldavad need siiski on. 
Mõlemad teevad pilti, mõlemaga saab sheerida, laikida ja isegi oma lemmik youtube kanalit jälgida. 

1. Nokia mahub kindlasti paremini taskusse, kuna ekraani diagonaal on vaid 2.4" võrreldes Note 6,4" ekraaniga.
2. Olgugi, et banaani aku on väiksem, peab see oluliselt kauem vastu. 
3. Nokial on ka mälumaht
4. Mõlemal telefonil on kaamera ja RAM

Mis teha, kui su telefonil on juba kõrgelt hinnatud vastupidavus, õhukvaliteedi andur ning termokaamera?
Lisame laseri, sest kõik on parem kui lisada laserid!

Cati telefonid on olnud umbes 8 aastat saadaval ning toodetud täpselt samadele inimestele, kes sama firma traktoreid kasutavad.

Igas seltskonnas on üks, me kõik teame ühte sellist. Ka meie toimetuses on üks nn applepe|)3, kes järatud puuvilja usku ja kuna tema Iphone 7 sai just 2 aastaseks. 

Gert võtab põgusalt kokku, kuidas on iganenud tema põhitelefon ning kas seda sobib ka kaks aastat hiljem või isegi kasutatud peast soetada.

Aga mis saab edasi? Mis saab olema järgmine telefon? 

Täpsemalt juba videos.

Peamiselt oleme rääkinud kallitest seadmetest, millest tore lugeda, vaadata. Võttes arvesse, et Eestis on üsna vähe inimesi, kes vajaks 1000€ telefoni, on neist mõnevõrra mõttetu praktilises mõttes rääkida. 
Kuna meie laualt käib läbi ka soodsamaid seadmeid ning vahe on oluliselt suurem, kui kallimas otsas, hakkame koostama oma eelistusi eri valdkondades. 

Esimesena võtame ette telefonid hinnaklassi <400€ 
Selle raha eest on võimalik osta vanu lipulaevu ning uut keskklassi. 

Samsung Note 9 on algusest peale loodud nn poweruserile, kes kasutab mobiili pidevalt ja igal pool.
Tõsi, selle 7 aasta jooksul on see definitsioon läinud natukene laiemaks, kuna selle järgi on nüüdseks poweruserid umbes 80% lääne-ühiskonna kasutajatest.

Filmida võid ükskõik millega, kasvõi telefoniga, kuid meie silm on mingite asjadega harjunud, mis lihtsalt näevad ilusamad välja, kui mõned teised.

Arvutimaailma toimetuses ei ole keegi käinud filmikoolis ning kogenud silma on see juba üsna eos märganud. 

Õnneks see annab meile võimaluse teha asju teisiti ning meid ei piira liialt koolitarkus. Mitte et meile õppida ei meeldiks, kuid õppimiseks on ka teisi võimalusi. 

Meil on mõnda aega olnud mõte rääkida tootepildistamisest.
Kuniks pakuti Photopointi rendist testimiseks Pentaxi keskformaatkaamerat, mille kõrval 35mm täiskaader kahvatub kui mänguasi.
Nimelt on Pentax 645Z sensor umbes 1,7x suurem täiskaadrist ning iga klõpsuga püüab üle 50Megapixli, salvestades umbes 70MB faile.
Kui APS-C sensoritel arvutatakse crop factorit x1,6, mis lõikab kaadri väiksemaks, siis keskformaatkaameral on see hoopistükkis 0,79x.
Näiteks on täiskaader kaamera ees 50mm normaalobjektiiv näiteks Canon 200D pigem 80mm tele ja Pentaxi ees lai, 39mm.

Tesisime kahte kaamerat, millest üks on vee ja kukkumiskindel, makstes 250€ ning Canoni G1x mark 3, mis maksab 1200€ + veekindel korpus ~500€

Eelmine nädal vaatasime stuudios üle, mis valik veekindlatest kaameratest üldse on ning suundusime umbes keskmises hinnaklassis 250€ ning kõige kallimaga vee alla. Ajasime oma pakiruumitestija pakiruumist välja ning suunasime kaameratega vee alla.

Oleme Aprillist saati kasutanud pea kõigis videotes varukaamerana Canoni hübriidi M50. Et panna kaamera tõeliselt proovile, läksime stuudiotingimustest välja ning võtsime koostöös Canoniga üles kogu episoodi ainult kahe M50 kaameraga.

Ühel on ees EF-M hübriididele mõeldud objektiivid ning teisel adapteriga tavalised EF objektiivid.

Me oleme võtnud Arvutimaailma videotoimetuses suuna, et ei ole olemas halbasid tooteid, vaid on erinevad eelistused, sihtrühmad.

Jah, meie kasutusharjumustega ei sobi näiteks 100 € telefonid, kuna nende pildistamise funktsionaalsus on meie jaoks liiga nõrk, kuid see ei tähenda, et telefon ise on halb.

Arvame sama ka autode, droonide, kõrvaklappide ja ka fotokaamerate kohta. Vähemalt nii me arvasime.