Kuidas tuvastada petukirja?
Viirusetõrje ja turvatarkvara tootja Kaspersky Lab annab lühinõuande, kuidas ära tunda petukirja, mis üritab teilt infot välja õngitseda või pahavarasaidile juhtida.
Petukirja saab tuvastada järgnevalt.
Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast.
[Turvateema RSS]
Viirusetõrje ja turvatarkvara tootja Kaspersky Lab annab lühinõuande, kuidas ära tunda petukirja, mis üritab teilt infot välja õngitseda või pahavarasaidile juhtida.
Petukirja saab tuvastada järgnevalt.
Baltimaades ähvardas veebis nakatumise oht keskmiselt iga kolmandat arvutikasutajat vähemalt korra kvartali jooksul. Sellised andmed saadi Kaspersky Labi ohtude pilvemonitooringu Kaspersky Security Network (KSN) abil.
Suurimasse ohtu sattusid viimase kolme kuu jooksul Leedu arvutikasutajad: neist puutus kahjurkoodiga kokku 33,5% (riik hõivas maailma edetabelis 23. koha), järgnes Läti 31,7%-ga (34. koht) ja siis Eesti 30,1%-ga (39. koht). Selle näitaja poolest kuuluvad kõik kolm riiki Kaspersky Labi klassifikatsiooni järgi riskirühma.
Mälupulki ja kõvakettaid unustatakse pidevalt igale poole ripakile, seda teevad väikefirmade raamatupidajad ja riigikogu liikmed. Selleks, et mitte muretseda infolekke pärast, on iStorage´il seeria PIN-klaviatuuriga kaitstud kaasaskantavaid salvestusseadmeid.
Seda juhtub ikka, et mõnikord ütleb üles mälupulk või mälukaart ja andmed oleksid justkui kaduma läinud. Tegelikult aga on kaduma läinud mõni paha sektor, ülejäänu on ilusti andmekandjal olemas. Arvutimaailmas on sellest varemgi juttu olnud, kuidas andmed sel juhul kätte saada. Nüüd aga tundub olevat lootusetum juhtum.
Üks SanDiski 16 GB SDHC kaart (klass 2) andis ühel hetkel Nikoni digipeeglis otsad - kaamera jäi liivakella kujutist näitama ja selle kaardiga enam pilti ette ei võtnud. Windowsiga masinas tuntakse küll kaart ära, kuid soovitatakse teha formaatimine. Hiljem selgub, et ka formaatimine ebaõnnestub. Enne aga proovime, mida teevad erinevad taastusprogrammid.
? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?
! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.
Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.
Tele2 Eesti hakkab sellest nädalast esimese mobiilioperaatorina pakkuma valveseadmeid, mida saab kasutada ükskõik millise toimiva SIM-kaardiga.
“Seadmed kas saadavad sõnumi, pildi või video häire kohta inimese telefonile või meilile ning selleks ei pea iga kuu turvafirmale kümneid eurosid maksma,” ütles Tele2 Eesti arendusdirektor Tarmo Osman ja lisas, et Eesti turvaturul on lihtsale ja odavale lahendusele veel ruumi küllaga ja mobiilioperaatorina saab Tele2 pakkuda kõige odavamat jooksvat teenust.
Turvaline keskkond peab mitte ainut olema, vaid ka näima turvalisena. Turvaparanoik teab, et „mustad nimekirjad“ kaitsevad teda efektiivselt terroristide eest, tarbib oma 100 ml vedelikku ära ammu enne lennujaama turvakontrolli ja installeerib arvutisse Kaspersky Interet Security 2012.
Eks igaühe arvutis leidu infot, mida paranoline boss, armukade elukaaslane, juhuslik arvutissorija või masina uus omanik parem teada saama ei peaks. Lihtlabane kustutamine ja prügikasti tühjendamine aitab vaid juhusliku sorija vastu, motiveerituma teadasoovija vastu tuleb kasutada tõsisemaid kustutajaid.
Internet on täis hulgaliselt tööriistu, mis kustutatud andmed kerge vaevaga jälle loetavaks muudavad.
Kõik on loogiline - Androidi populaarsus kasvab mitte ainult mobiilikasutajate hulgas, vaid ka pahavarategijate hulgas, kes oma sigadusi tegevad programmid ikka kõige suuremale auditooriumile ette sööta tahavad. 2011. aasta teisel poolel muutus Kaspersky Labi andmetel Android lõpuks mobiilikahjurprogrammide loojate hulgas kõige populaarsemaks, edestades teisi platvorme ja Javal põhinevaid universaalviiruseid.
Arvutiturvalisus, krüptograafia, ID kaart, e-valimised, NATO küberkaitsekeskus ja palju muud sama teemaga seonduvat on Eesti IT valdkonna üks suuremaid edulugusid. Väikese ja paratamatult väheolulise riigina oleme edukalt kasutanud just seda valdkonda enesereklaamiks ning oma võimekuse ja tähtsuse tõestamiseks.
Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja poliitikute blufi piiripealse kampaania edukas väljamäng. Tekitasime maailmas palju suuremat – seejuures positiivset – meediakajastust ja huvi, kui nö harilikud rahutused seda kunagi oleks suutnud.