Kaspersky tellitud uurimuse järgi ei blokeeri 81% Eesti ettevõtetest oma töötajatele mitte mingeid teenuseid ega veebisaite. Siiski on tööarvutis ainult 2% töötajaid täiskasvanutele mõeldud sisuga veebisaite külastanud ja 10% veebis oste teinud. Levinuimad riskantsed toimingud, mida vastanud töö ajal teevad, on oma e-posti kontrollimine (67%) ja suhtlusvõrkudesse postitamine (20%). Samal ajal blokeerib sotsiaalvõrke vaid 6% ettevõtetest.

Kuidas vältida seda, et ühises pidulauas istudes on kõik oma nutitelefonidega hoopis omas maailmas? Siin on mõned soovitused pühade nutietiketiks.

Pühade aegu saavad kokku paljud perekonnad ja sõpruskonnad, et ühiselt aega veeta, kuid üha enam on selle juures segavaks faktoriks käes helendavad ekraanid ning lõpuks võib tunduda, et ühise laua taga istudes on igaüks ikka enda seltskonnas. 

Enne uusaastalubaduste tegemist ja pühade nautimist kulub ära ka üks tõsine enesepeegeldus iseenda harjumuste osas. Üks harjumus, millega järjest suurem osa ühiskonnast võitleb, on nutitelefoni ekraani vahtimine.

Harjumuse vastu on hakanud võitlema ka Androidi operatsioonisüsteemi looja Google, aga ka Apple, Samsung, LG, Huawei ja teised telefonitootjad. Näiteks uued Nokia telefonid on võtnud üheks prioriteediks kohustusliku ekraaniaja piirangu (kui telefoni kasutaja on sellega nõus).

Siin on 10 märki, mis annavad teada, et oled juba liialt sõltuv oma telefonist.

Aasta 2019 on otsi kokku tõmbamas ja küberturvalisuses oli see tormiline aasta. Enne veel, kui astume lootuste ja ootustega uude aastasse, vaatasid ESET-i eksperdid oma iga-aastases trendide aruandes pisut tagasi, mida eesseisval aastal võib meile varuks olla.

Huawei on praegu tehnoloogiaettevõttena USA-Hiina kaubandustüli üks suurim kannataja. Huawei küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident ning ENISA ja Europoli nõukogu liige Mika Lauhde hoiatab, et USA kaubandussanktsioonid võivad olla hoiatav õppetund ka Euroopale, mida tähendab sõltuvus USA monopoolsetest tehnoloogiaettevõtetest.

Uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt mõtleb suurem osa inimestest oma andmete kaitsmisele ühel või teisel viisil. Kui sõrmejäljelugejat kasutab mobiilis asuvate andmete kaitseks ligi pool ehk 48% vastanutest, siis populaarsuselt järgmine turvavahend on PIN-kood, mille abil hoiab oma telefoni sisu luku taga 41% inimestest. Populaarsuselt järgmised autentimisviisid on parooli kasutamine (28%), mustri joonistamine (17%), näotuvastus (12%) ning silmaiirise skanneri abil autentimine (2%).

Mobiiltelefonide hinnad on jõudnud juba neljakohaliste summade piirile ja see tähendab, et telefoni purunedes võivad kahjud olla päris suured - mõnikord on sinu kotis olev sülearvuti ka odavam, kui uus iPhone. Ligi 1000 € ja rohkem maksvad tippmudeleid ostetakse pigem pikemaks ajaks, kuid õnnetus võib nendega juhtuda täpselt samamoodi, kui sajaeurose nutiseadmega.

Mobiilikindlustus võib seega kahju korral olla aina kasulikum, mida kallimaks ja õrnemaks meie telefonid lähevad.

Facebook esitas maailmas üsna ainulaadse hagi laiaulatuslike reklaamipettuste eestvedajate vastu, et virtuaalmaailmas tegutsevad kelmid vastutusele võtta. Veebireklaami gigandi eesmärk on hageja sõnul vähendada karistamatuse tunnet, mida virtuaalmaailma anonüümsus kurjategijatele pakub.

Nutiseadmete maailmas läheb enda kaitsmine aina keerulisemaks ja ründajad aina targemaks. Samsungi mobiilidivisjoni juht Antti Aasma kirjeldab järgmise aasta mobiiliturvalisusega seotud trende ning annab nõu, kuidas end küberrünnakute eest kaitsta.

Mida teha, kui kahtlustad, et valitsus või veel hullem, keegi lähedane sinu taga nuhib?